Enn Nõu

Allikas: Vikipeedia

Enn Nõu (sündinud 2. oktoobril 1933 Tallinnas) on eesti kirjanik ja arstiteadlane.[1] Tema isa oli Joosep Nõu.

Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis. Aastal 1944 põgenes ta koos perega Rootsi. Aastatel 19531961 õppis ta Uppsala Ülikooli arstiteaduskonnas; 1978. aastal omandas meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis.[2]

Ta on oma teostes käsitlenud muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevust.

Enn Nõu valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Pidulik marss" (1968, 1992)
  • "Vastuvett" (1972, 1995)
  • "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994)
  • "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega")
  • "Nelikümmend viis" (1984, 1996)
  • "Koeratapja" (1988, 1993, 2009)
  • "Presidendi kojutulek" (1996)
  • "Mõtusekuke viimane kogupauk" (2005)
  • "Vabariigi pojad ja tütred I osa" (2010)
  • "Vabariigi pojad ja tütred II osa" (2011)
  • "Vabariigi pojad ja tütred III osa" (2012)
  • "Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi" (2013)
  • "Tont teab" (novelliantoloogia; toimetaja ja kaasautor; 1968)
  • "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992" (Ajalooartiklite ja dokumentide koguteos; toimetajad Mart Orav ja Enn Nõu; Enn Nõu kaasautor; 2004)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2002)
  • Üliõpilaste Selts Raimla (1997) ja Eesti Kirjanduse Seltsi (2006) auliige
  • MTÜ Eesti Pimedate Muuseumi biograafika preemia koos XVIII sajandi pimeda elulookirjutaja, koolmeistri ja usutegelase Mäletu Jaani (1749–1827) nime kandva soolavakaga (1.4.2005).
  • Jaan Krossi kirjandusauhind dokumentaalromaani "Vabariigi pojad ja tütred" eest (2013)
  • Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind (2013)
  • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2013)

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enn Nõu abikaasa on kirjanik Helga Nõu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 14
  2. Eesti kirjarahva leksikon, ISBN 545002357X

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]