Tiina Nurk
Tiina Nurk (aastani 1936 Viiberg, 1936–55 Varang; 2. september 1918, Rakvere – 5. detsember 2006, Tartu) oli Eesti kunstiajaloolane.[1]
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Tiina Nurk oli teenistuja tütar.[1] 1938. aastal lõpetas Nurk A. Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledži, õppis 1942–44 ja 1947–52 Tartu Ülikoolis, lõpetas ajaloo osakonna kunstiteadlasena, kunstiteaduse kandidaat (1968, TÜ), väitekiri "Kõrgem Kunstikool "Pallas"" (Tallinn, 1977, 2. tr. 2004).[1]
Nurk oli 1952–67 Tartu Kunstimuuseumi vanemteadur, seejärel aastani 1972 teadussekretär, 1972–92 Tartu Ülikooli raamatukogu kunstiteadlane.[1]
Teadustöö [muuda]
Tiina Nurk uuris Amandus Adamsoni ja mitmete teiste 19. ja 20. sajandi kunstnike loomingut, kunstikooli Pallas ja A. Stieglitzi kunsttööstuskooli ajalugu, süstematiseeris Tartu Ülikooli raamatukogus leiduvat Lääne-Euroopa graafikat, korraldas sellest näitusi (sh 2002. aasta ulatuslik ülevaatenäitus) ja koostas katalooge. Kristjan Raua preemia (1978), ENSV riiklik preemia (1980; "Eesti kunsti ajaloo" kaasautorina). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004). Üle 40 teadustrükise, 30 aimeartiklit.[1]
Viited [muuda]
Teoseid [muuda]
- Amandus Adamson 1855–1929. Tallinn, 1959; Paul Liivak: kataloog. Tartu, 1960
- Graafikatehnikad. Tallinn, 1962
- Karl August Senff. // Tartu Kunstimuuseumi almanahh 1. Tartu, 1964
- Olav Maran. Enn Põldroos. Olev Subbi: kataloog. Tartu, 1967; Eesti kunstiõpilased Stieglitzi kunsttööstuskoolis. // Tartu Kunstimuuseumi almanahh 3. Tartu, 1972
- Prantsuse 17. sajandi ja 18. sajandi I poole graafika TRÜ Teadusliku Raamatukogu fondides: kataloog. Tartu, 1983
- XV ja XVI sajandi saksa puulõiked Tartu Ülikooli Teaduslikust Raamatukogust: album. Tallinn, 1988
- Saksa 18. sajandi graafika Tartu Ülikooli Raamatukogus: kataloog. Tartu, 1993
- Saksa litograafia inkunaablid. Inkunabeln der deutschen Litographie. Tartu, 1997
Kirjandus [muuda]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Tartu, 1994, III, 422
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu, 1987, 502; II, 116
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 346–347
- Eesti entsüklopeedia 14, 329
- In memoriam. // Postimees (2006) 9. XII1
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale. Selleks annab loa Wikimedia Eesti ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse kokkulepe.
