Semgalid

Allikas: Vikipeedia
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr.

Semgalid (läti Zemgaļi) olid balti rahvas, mis elas mereäärsel tasandikul tänapäeva Läti lõunaosa keskel Zemgales ning Põhja-Leedus.

Semgalite heaolu aluseks oli Balti mere rannikul tekkiva merevaiku korjamise ja kaubitsemisega, nad olid üsna jõukal järjel, kuid tüli tegid neile lõunanaabrid-leedulased. Semgalid pöördusid 13. sajandi alguses Riia piiskopi Alberti poole, et viimane saadaks neile appi piiskopi ja orduvägesi leedulastest röövlite vastu võitlema. Piiskop Albert oli nõus, aga tingimusel, et semgalid ristimistõotuse vastu võtavad.

Läti ajaloolised piirkonnad

1220. aastal suundus piirkop Albert piiskop suure saatjaskonnaga ja sõjaväe julgestusel Mežotnesse semgale “õpetama”. Ristiti umbes kolmsada meest, naisi-lapsi aga arvamatult. Semgalide palve peale jäeti kohale ka kaitsesalk. Kuid semgalide naaberprovintside vanemaid pahandas see ristimistalitus Mežotnes väga. Ja kuigi ka nende saadikud teiste hulgas olid piiskopile andnud truudusvande tuldi semgalite Mežotne linnust piirama. Prooviti põlema panna, kuid see ei õnnestunud. Siis kuuldi, et jõel on lähenemas grupp sakslasi. Neile mindi vastu ja tapeti nad viimseni.

Samal ajal tegid aga ka sõjaretke leedulased ning Riia väeüksus põgenes linnusest, pidades oma jõudusi liiga väikesearvuliseks ning semgalid jätsid siis ka maha ristiusu.

Leedulaste sõjaretke järel, kui nad saagiga teel tagasi olid, varitsesid neid semgalid, ründasid ja tapsid röövjõugu peaaegu viimase meheni. Semgalid tunnetasid oma jõudu ja võtsid ise ette mitu röövretke Liivimaale. Vastusena tegid liivlased ja lätlased, kokku 4000 ja teist 4000 veel sakslasi üheskoos sõjaretke semgalite maale ja tegid Mežotne linnuse maatasa. Ellujäänud semgalid lubasid küll mitte kunagi enam ristimisel antud tõotust murda.


Muistse vabadusvõitluse aegu panid semgalid saksa ristisõdijatele ja Teutooni ordu rüütlitele eriti pikalt vastu (1219–1290). Keelelt ja kultuurilt olid semgalid lähedased sugulased žemaitidega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]