Munajuha

Allikas: Vikipeedia

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.[1]

Munajuha areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Munajuha puudub lõuatutel kaladel.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomajate munajuha on enamikel roomajatel paariline elund, mis areneb lootestaadiumis Mülleri juhast.[2] Munajuha mängib rolli viljastumisel, seemnevedeliku hoidmisel ja transportimisel, munakoore moodustamisel, loodete (loote) elushoidmisel, muna munemisel. Eluspoegivatel roomajatel (vivipaaria) ka platsenta moodustamisel ja poegimisel jms.

Roomajate munajuhadel, millele on omane asümeetria, eristatakse järgmisi piirkondi: munajuhalehter ja emakas, need on ühenduses kloaagi keskmise osa kusesoolega ja mille kaudu väljutatakse munad ning pojad. Osad autorid aga kasutavad siintoodust erinevaid termineid nagu munajuhakitsus ja munajuhaampull.[3]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka emaste madude kuse-suguelundkonda kuulub paariline munajuha. Osadel madudel, nagu mõnedel perekonda Tantilla liigitatud madudel, infraseltsi Scolecophidia sugukondadel ahassuumadulased ja pimemadulased ning kahel Anomalepidae maoperekonnal on vasem munajuha atrofeerunud või puudub.

Munajuha histoloogia ja morfoloogia ning asend on liigiti varieeruv ja oleneb ka emase mao reproduktiivsest seisundist.

Munajuha koosneb munajuha lehtrist, suurosast (magnum) ja emakast.

Munajuha funktsioonideks on viljastumine, seemnerakkude säilitamine (vt ka mitmikisadus), munade transport, munakoore formatsioon, kaltsiumi, vee ning toitainete transport munadesse, gaasivahetus, ema-loote toitainete varustuse tagamine ja munade väljutamine.[4]

Seemnerakkude säilitamise täpseid mehhanisme emase mao kehas käesoleval ajal ei tunta. Emaka-lihaste 'keerdumise' hüpoteesi ei peeta osade uurijate poolt usaldusväärseks. Ka ei ole selge seemnerakkude säilitamise piirkond emase mao kehas, tõenäoliselt on seemnerakud näiteks rästiklastel, kuni ovulatsioonini, hoiul munajuhas aga täpse piirkonna osas pole kokkuleppele jõutud, need on kas munajuhalehtris või emakas.[5]

Patoanatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vangistuses peetavatel emastel madudel, nagu koerpea-puuboal (Corallus caninus), Corallus enydris enydrisel, tiigerpüütonil (Python molurus bivittatus),Pituophis melanoleucus melanoleucusel ja maisi-roninastikul on avastatud munajuha pahaloomulist kasvajat adenokartsinoomi.[6]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatel on munajuha munasarjast emakani viiv juha (paariline), mille kaudu ovotsüüt (munarakk) emakasse liigub.

Naistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naise munajuha osad on[7]:

Kumbki munajuha algab munajuhalehtriga ja suubub munajuha emakasuistiku (ostium uterinum tubae) kaudu emakaõõnde.[8]

Histoloogiline ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munajuha sein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munajuha sein koosneb[9]:

  • ühekihilisest rips- ja limarakkudega epiteelist (túnica mucósa)
  • lihaskihist - (túnica musculáris)
  • serooskihist - (túnica serósa).

Munaraku viljastumine toimub, aktiveerunud spermatosoidide saabudes, munajuha ülaosas.[10]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse munajuhaga mitmeid haiguslikke seisundeid, vahel käsitletakse munajuha haigusi koos munasarja haiguslike seisunditega.[11]

Levinuimad haiguslikud seisundid on:

Esineb ka munajuharasedust.

Munajuha pahaloomulistest kasvajateks esineb adenokartsinoomi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
  2. Loomade elu 5:103.
  3. DANIEL G. BLACKBURN, Structure, Function, and Evolution of the Oviducts of Squamate Reptiles, With Special Reference to Viviparity and Placentation, lk 563, 568, 1998, 560 THE JOURNAL OF EXPERIMENTAL ZOOLOGY 282:560–617, 1998, WILEY-LISS, INC., Veebiversioon (vaadatud 28.10.2013) (inglise keeles)
  4. DANIEL G. BLACKBURN, Structure, Function, and Evolution of the Oviducts of Squamate Reptiles, With Special Reference to Viviparity and Placentation, lk 561, THE JOURNAL OF EXPERIMENTAL ZOOLOGY 282:560–617, 1998 WILEY-LISS, INC., Veebiversioon (vaadatud 28.10.2013) (inglise keeles)
  5. DUSTIN S. SIEGEL, DAVID M. SEVER, UTERO-MUSCULAR TWISTING AND SPERM STORAGE IN VIPERIDS, Herpetological Conservation and Biology 1(2):87-92, veebiversioon (vaadatud 30.05.2014) (inglise keeles)
  6. Pereira ME, Viner TC.,Oviduct adenocarcinoma in some species of captive snakes., Vet Pathol 2008 45: 693, Veebiversioon (vaadatud 19.03.2014) (inglise keeles)
  7. Arne Lepp."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 424, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  8. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 134, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  9. Arne Lepp."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 424, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  10. "Sünnitusabi ja günekoloogia", tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, AS Medicina, lk 12, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  11. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]