Valter Ojakäär

Valter Ojakäär (10. märts 1923 Pärnu – 27. oktoober 2016 Pärnu) oli eesti helilooja, muusik ja publitsist.

Elulugu

Valter Ojakäär sündis 1923. aastal Pärnus. 1940. aastal, pärast juunipööret ja Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, astus ta komsomoli ning kaasati 1941. aasta juunis Eestis moodustatud Pärnu hävituspataljoni, mille koosseisus osales Liivamäe lahingus. Saksa okupatsiooni ajal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväeteenistusse, kus teenis kõigepealt hobusemehena Volhovi rindel, seejärel rindesõdurina Vaivara rindel ning lõpuks piirikaitserügemendi orkestris klarnetimängijana.

Aastatel 1951–1956 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri kompositsiooniklassis.

Ojakäär mängis klarnetit ja saksofoni mitmes orkestris ja ansamblis. Aastatel 1945–1970 oli ta Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeister.

Aastatel 1964–1967 ja 1975–1980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud.

Aastatel 1982–1992 juhatas Ojakäär bigbändi Kalev.

Looming

Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja džässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis.

Alates 1958. aastast tegi ta regulaarselt muusikasaateid Eesti Raadios, neist 2009. aasta septembrini kestnud sari "Helisev kroonika" algas 1971. Mitu saatesarja ka Eesti Televisioonis. Stsenaariumid telefilmidele "Helisev päev" (esimene ETV muusikafilm, 1960), "Vanu viise veeretades" (kolmeosaline sari Eesti levimuusikaajaloost, 1996), "Nostalgia" (30 aastat ajaloolisest Tallinna džässifestivalist, kus esines Charles Lloydi kvartett, 1997).

Helilooming

• 1955 klaveritrio "Hommik läheneb" tsükkel romansse eesti luuletajate tekstidele
• 1956 avamäng sümfooniaorkestrile Eduard Vilde romaani "Külmale maale" ainetel
• 1964 kontsert saksofonile ja sümfooniaorkestrile
• 1967 ooper "Kuningal on külm" (Ain Kaalepi libreto A. H. Tammsaare järgi)
• 1969 Alla improvisata klaverile (miniatuur)
• 1970 süit altsaksofonile ja kammerorkestrile, "Duettino per due quartetti"
• 1973 romansitsükkel "Klaasmaastikud" (Ain Kaalepi tekst)
• 1977 muusikal "Suveöö ilmsi"
• 1980 muusikal "Winnetou"
• 1986 džässvariatsioonid saksofonikvartetile
• 1987 operett "Maskeraad Ungrus" (Ardi Liivese libreto)
• 1988 akordionipala "Liblika lend"

Levilaule

• "Oma laulu ei leia ma üles" (1966, sõnad: Leelo Tungal)
• "Olematu laul" (1967, sõnad: Leelo Tungal)
• "Sõit pilvelaeval" (1968, sõnad: Leelo Tungal; kuulus 2004. aasta üldlaulupeo kavva)
• "Kollase liblika suvi" (1968, sõnad: Leelo Tungal)
• "Vana teater" (1969, sõnad: Ain Kaalep)
• "Vigurväntorel" ((1969, sõnad: Leelo Tungal)
• "Kellele kuulub kuu" (1969, sõnad: Aleksander Suuman)
• "Üks väike laul" (1973, sõnad: Ellen Niit)
• "Naine või kontrabass" (1973, sõnad: Jaan Kaplinski)
• "See mees ei kõlba koduväiks" (1973, sõnad: Jaan Kaplinski)
• "Vastu kerkivale kuule" (1974, sõnad: Jaan Kaplinski)
• "See meeletu maailm" (1978, sõnad: Heldur Karmo)
• "Veel, kordki veel" (1979, sõnad: Rudolf Rimmel)
• "Rublane ring" (1981, sõnad: Valter Ojakäär)
• "Laul laulust" (2005, sõnad: Leelo Tungal)

Albumid

• 1998 – "Meeletu maailm"

Raamatud

• 1966 "Džässmuusika"
• 1978 "Popmuusikast"
• 1999 "Vaibunud viiside kaja" ISBN 9985-70-048-1
• 2003 "Omad viisid võõras väes" (2. osa) raamat Eesti levimuusika ajaloost 1940–1945 kirjastus Ilo
• 2008 "Sirp ja saksofon"

Lisaks koostas Valter Ojakäär aastaid ilmunud laulikutesarja "Laulge kaasa!".

Raadiosaateid

• "Džässmuusikasõpradele" (vähemalt 43 saatest koosnev saatesari, 1965–1968)
• "Pilk levimuusika minevikku" (vähemalt 14 saatest koosnev saatesari, 1984–1985)
• "Svingiklassikat" (vähemalt 14 saatest koosnev saatesari, 1986–1987)
• "Saja aasta laulud" (vähemalt 143 saatest koosnev saatesari, 1999–2002)
• "Papa Valter pajatab" (vähemalt 220 saatest koosnev saatesari, 2003–2010)

Tunnustus

• 1982 ja 1984 – Eesti NSV muusika aastapreemia
• 1989 – Eesti NSV rahvakunstnik
• 1997 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2002 – Kuldmikrofon
• 2003 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (suure panuse eest eesti dzässmuusika arengusse)
• 2008 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2008 – Pärnu aukodanik
• 2013 – Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia
• Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor

Isiklikku

Valter Ojakääru abikaasa oli pianist ja muusikaõppejõud Heljo Sepp. Nende poeg oli raadioajakirjanik Jaak Ojakäär.

Välislingid

• Valter Ojakäär saates "Kukul külas" (eetris 16. juulil 1995, saatejuht Erki Berends) – 1. osa, 2. osa, 3. osa ja 4. osa
• Mart Niineste, "Valter Ojakäär — muusikaentsüklopeedia K. A. Hermannist Ineseni" Eesti Päevaleht, 23. veebruar 2008
• Jaanus Kulli, Valter Ojakäär: "Jumal tänatud, et mul pole mitte ühtegi laulu pühendatud Stalinile või Leninile.", ohtuleht.ee, 22. november 2014
• Suri helilooja Valter Ojakäär kultuur.err.ee, 27. oktoober 2016
• Raadiosaade "Minu vanaisa – Valter Ojakäär" Jaana Ojakäär-Kitsingu meenutused Vikerraadio saates "Päevatee", 10. oktoober 2023