Vaim

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vaimud)
Jump to navigation Jump to search
Täpsustuslehekülg See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral palun täpsusta linki leheküljel, mis siia viitab.

Vaim (vanakreeka keeles πνεύμα (pneuma), νοῦς, ka ψυχή, ladina keeles spiritus, mens, ka animus, anima, saksa keeles Geist, inglise keeles mind, spirit, prantsuse keeles esprit, vene keeles дух) on filosoofias, religioonis, teoloogias ja teaduses kasutatav hargnenud tähendusväljaga mõiste.

Ülevaade tähendustest koos täpsustuslinkidega[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvakeeles on sõnal "vaim" olnud mitu tähendust.

Eesti kirjakeeles on sõna "vaim" tähendused suuresti kujunenud saksa sõna Geist mõjul ja seetõttu rahvakeelsetest tähendustest lahknenud.

Ka eestikeelses filosoofiaterminoloogias tugineb sõna "vaim" kasutamine põhiliselt saksa keelele ega ole välja kasvanud rahvakeelsetest, eesti keelele spetsiifilistest tähendustest. Nagu saksa Geist, on ka "vaim" tõlkevasteks kahele ladina (ning ka inglise) sõnale.

  • "Vaim" on kasutusel tõlkevastena ladina sõnale spiritus (inglise keeles spirit).
  • "Vaim" (ka meel) on kasutusel tõlkevastena ladina sõnale mens (inglise mind).

Seoses teadvusega võib jämedates joontes eristada kaht tähendust. Esiteks mõistetakse vaimu (mens, mind) all seoses psüühikaga tundmusi, mõtlemist, taju, intellekti, õppimist jms mentaalseid võimeid inimestel ja teistelgi olenditel. Teiseks mõistetakse vaimu (spiritus, spirit) all inimese spirituaalset, enamasti religioosselt mõistetud ning teispoolsusega seotud aspekti (sellisena mõistetuna võib vaim olla hingega samastatud või sellest eristatud).

Saksa idealismis (sealhulgas Hegeli filosoofias) ja näiteks Wilhelm Dilthey vaimuteaduste (humanitaarteaduste) kontseptsioonis käib vaimu mõiste indiviidiüleste struktuuride kohta.

Vaimu mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva vaimumõiste juured on antiikfilosoofias ja Piiblis.

Vaimu mõistet kasutatakse esiteks olendi (eriti inimese) tunnetus- ja tundeelu kohta. Sealjuures jääb vaieldavaks, kuidas on vaim seotud ajuga. Teoloogias ning Descartesi ja tema järgijate filosoofias on vaim mittemateriaalne; paljude loodusteadlaste ja filosoofide arvates taandub vaim neuronite funktsioneerimisele. Viimasel juhul käib sõna "vaim" lõppkokkuvõttes aju kohta. Filosoofide hulgas on käibel ka seisukoht, et kuigi vaim ei ole mittemateriaalne substants, ei ole ta ka ajule taandatud. Vaimu loomuse probleemiga tegeleb vaimufilosoofia.

Johann Gottfried von Herder

Teiseks võidakse vaimu all mõelda indiviidiülesid asju, omadusi ja protsesse. Sellise sõnakasutuse levikus on olnud tähtis koht Johann Gottfried Herderi teosel "Kristluse vaimust". Hiljemalt Georg Wilhelm Friedrich Hegeli loomingust saadik on selliselt mõistetud vaimust saanud saksa keelealal üks keskseid mõisteid. Hegeli järgi ilmutab kogukondades end objektiivne vaim, kunstis, filosoofias ja religioonis aga absoluutne vaim. Ka sotsiaalteadustes kasutatakse seda sõna kogukondade iseloomustamiseks, näiteks Max Weberi teoses "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Kapitalismi vaim tuleneb kapitalistlike kogukondade normidest ja väärtustest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]