Vaimud (ooper)

"Vaimud" (originaalis Le Villi) on Giacomo Puccini ooper (opera-ballo) ühes vaatuses Ferdinando Fontana libretole Alphonse Karri lühijutustuse "Les Willis" (1835) järgi.

Esmaettekanne toimus 31. mail 1884 Milano Teatro dal Vermes. Rollide esmaesitajad olid Rosina Caponetti (Anna), Antonio d’Andrade (Roberto) ja Erminio Pelz (Guglielmo). Dirigent Achille Panizza. Ümbertöötatud kahevaatuseline versioon oli esmaettekandel 26. detsembril 1884 Torino Teatro Regios. Rolle esitasid Enrico Filippi-Bresciani (Roberto), Elena Boronat (Anna) ja Agostino Gnaccarini (Guglielmo). Dirigeeris Giovanni Bolzoni.

Ajalugu

Puccini esimene ooper. Valmis kohe pärast konservatooriumi lõpetamist. Kirjutatud kirjastaja Edoardo Sonzogno poolt noorte heliloojate innustamiseks ajakirjas Il teatro illustrato 1883. aastal välja kuulutatud ühevaatuseliste ooperite konkursil osalemiseks. Helilooja Amilcare Ponchielli julgustas oma õpilast Puccinit osalema sellel konkursil ja viis ta ka kokku Scapigliatura liikumisse kuuluvat libretisti Ferdinando Fontanaga. Nad valisid faabulaks saksa mütoloogilise Wila rahvajutu. Ponchielli lahendas Puccini eest ka honorariküsimused Fontanaga. Fontana küsis libreto eest 100 liiri ja konkursi võidu korral veel 200 liiri.

Puccini alustas komponeerimist 1883. aasta septembris ja lõpetas 31. detsembril. Konkursi žürii koosseisus Amilcare Ponchielli, Amintore Galli, Franco Faccio, Cesare Dominiceti ja Pietro Platania kuulutas tulemused välja 1894. aasta aprilli alguses. Puccini ooper ei olnud 28 esitatud töö kolme parema ega ka mitte viie äramärkimist vääriva teose hulgas. Kriitikud konstateerisid, et tegemist on formaalselt numbriooperiga, milles on tunda prantsuse ooperikomponistide Jules Massenet’, Charles Gounod’ ja Georges Bizet’, sakslaste Carl Maria von Weberi ja Richard Wagneri käekirja ning Amilcare Ponchielli ja Alfredo Catalani mõju.

Helilooja ja libretisti Arrigo Boito ja Puccini sõprade õhutusel ja eestvedamisel saavutati, et Milano Teatro dal Verme nõustus ooperi lavastama ja ette kandma. Tänu heale solistide koosseisule oli esietendus väga edukas. Seepeale omandas õigused ooperile muusikakirjastaja Giulio Ricordi. Ta veenis Puccinit muutma ooperit kahevaatuseliseks, et sellega avada 26. detsembril 1884 Torino Teatro Regios karnevalihooaeg. Puccini soostus ning komponeeris juurde Anna aaria, naiskoori numbri esimeses intermetsos, Roberto aaria ning laiendas soprani lõpuaaria duetiks.

Kolmas esietendus toimus 24. jaanuaril 1885 Milano La Scalas, kuhu Puccini lisas veel ühe Roberto romansi. Neljas versioon, mis on tänapäeval peamiselt ettekandmisel, esietendus 7. novembril 1889 taas Teatro dal Vermes. Ka selles tegi helilooja mõningaid muudatusi ja täiendusi. 19. sajandil esitati Puccini esikooperit veel Bolognas, Buenos Aireses, Genovas, Triestes, Napolis, Brescias, Pisas, Hamburgis, Frankfurdis, Varssavis, Veneetsias, Manchesteris ja 1899. aastal veel kord Roomas. 20. sajandi avaetendus oli New Yorgis (1908) ja järgmine Teise maailmasõja ajal Milanos (1944). Alates 1954. aastast (Siena) on "Le Villi" olnud ettekandmisel Spoletos (1954), Londonis (1955, 1960, 1985), New Yorgis (1966), Buenos Aireses (1968), Braunschweigis (1988), Bolognas (1972), Trevisos (1974), Lissabonis (1984), Torre del Lagos (1984), Triestes (1987), Bonnis (1992), Zürichis (1997), Firenzes (2018) ja Mainzis (2023).

Helisalvestised on tehtud aastatel 1952, 1954, 1971, 1972, 1975, 1979, 1980, 1994, 1995, 2001, 2004, 2008, 2017 ja 2018.

Tegelased

• Anna (sopran) – metsniku tütar
• Roberto (tenor) – noor mees
• Guglielmo Wulf (bariton või bass) – metsnik
• Jutustaja (kõneroll)

Süžee

Tegevus toimub keskajal Schwarzwaldis. Kevadel peetakse külas metsnik Guglielmo tütre Anna kihluspidu Roberto nimelise noormehega. Roberto on saanud suure päranduse ja peab minema Mainzi seda vastu võtma. Anna muretseb tema pärast, kuid Roberto püüab teda rahustada ja lubab, et tuleb varsti tagasi. Anna räägib, et nägi und, milles näidati talle, et Roberto sureb. Guglielmo õnnistab lahkuvat Robertot teel. Roberto jääb Mainzis kinni sireeni võrku, elab muretut elu ja unustab Anna. Anna ootab teda terve suve ja sügise ning talvel sureb üksindusse. Roberto naaseb alles mõne kuu pärast, kui sai Anna surmast teada. Roberto jäi pärast sireeniga kohtumist rahatuks. Guglielmo süüdistab Robertot oma tütre surmas ja kutsub haldjad noormehele kätte maksma. Legendi järgi on nii, et kui tüdruk sureb armastusest, sunnivad haldjad tema südame murdnud noormeest surmani tantsima. Guglielmo kutsub kohale tütre vaimu ja ka teiste naiste vaimud, keda mehed on maha jätnud. Haldja meelitavad Roberto talvisesse metsa. Roberto ehmub ja kahetseb oma tegu. Ilmub Anna vaim ja räägib noormehele, kuidas ta enne surma kannatas. Roberto anub andestust. Haldjad kutsuvad teda reeturiks. Algab Anna vaimu, haldjate ja Roberto metsik tants, kuni Roberto surnult Anna vaimu jalge ette kukub. Haljad laulavad hosiannat.

Muusikalood

Kahevaatuselises versioonis on ooperis järgmised muusikalood:

• Koor „Evviva i fidanzati!“
• Anna romanss „Se come voi piccina“
• Anna ja Roberto duett „Tu dell’infanzia mia“
• koor „Presto!… Presto!… In viaggio!“
• Guglielmo palvus kooriga „Angiol di Dio, che l’ali“
• sümfoonilised stseenid „L’abbandono” ja „La Tregenda”
• Guglielmo prelüüd „No, possibil non è che invendicata“
• Roberto dramaatiline stseen kooriga „Ei giunge! Anna!… Anna!… Anna!“
• Roberto romanss „Torna ai felici dì“
• suur stseen „Su!… Cammina!… Cammina!“
• Anna ja Roberto duett „Tu dell’infanzia mia“
• koor „Qui noi t’aspettiam, traditor…“

Allikad

• Peter Southwell-Sander. Puccini, London, 1996
• Philip Gossett jt. Masters of Italian Opera, London, 1983
• Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
• Sony Classical. Giacomo Puccini Le Villi CD, Made in Germany, 1978