Monism

Allikas: Vikipeedia
Dualismi ja monismi võrdlus

Monism (vanakreeka sõnast μόνος, monos 'üks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt objektide mitmekesisus taandub ühele algele. Monismi[1] järgi ei ole vaim ja keha ontoloogiliselt erinevad alged. Erinevalt dualismist[2] ja pluralismist, mis eeldavad kahe või enama alge olemasolu, eeldab monism suuremat sisemist kooskõla ja monoliitsust.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Termini monism võttis 18. sajandil kasutusele Christian von Wolff teoses "Loogika" (1728), et määratleda filosoofilise mõtte tüübid, milles püüti lahendada keha ja vaimu vastandumine ning selgitada kõiki nähtusi ühe ühendava põhimõttega või ühe aine avaldumiseni. Filosoofiaga seotud keha ja vaimu probleem[3][4] uurib vaimu ja mateeria ning eelkõige teadvuse ja aju vahelist suhet.

17. sajandil käsitles probleemi René Descartes, mille tulemusena kujunes termin Descartesi dualism [4].Hiljem rakendati seda ka Hegeli ja Schellingi poolt välja töötatud absoluutse identiteedi teooria loomisel. Peale seda kasutati terminit üldisemalt, mistahes teooria puhul, mis järgis ühendavat põhimõtet. Dualismi vastast teesi laiendati ka pluralismi lisamiseks.

Monism kaotas oma populaarsuse 20. sajandi alguses analüütilise filosoofia ilmumise tõttu.

Keha ja vaimu probleem muutus taas aktuaalseks pärast sotsiaalpsühholoogia ja sellega seotud valdkondade arengut, ajendatuna huvist keha ja vaimu vastastikkusest toimest ja Cartesi keha-vaimu dualismi identideedi teesi hülgamisest monismi kaasaegses vormis.

Monismi kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva filosoofias võib monismi jagada kolmeks suuremaks kategooriaks:

  • Idealism – filosoofia suund, mis peab esmaseks vaimu.
  • Neutraalne monism – vaimufilosoofia seisukoht, et keha ja vaim on kaks erinevat võimalust samade asjade organiseerimiseks või kirjeldamiseks, kusjuures need asjad ise on oma olemuselt "neutraalsed", st ei füüsilised ega vaimsed.
  • Materialism – filosoofia suund, mis peab esmaseks mateeriat.


Monistlikud filosoofid[muuda | muuda lähteteksti]

Sokratese-eelsed:

  • Thales – vesi
  • Anaximander – "määratlemata lõpmatus"- reaalsus on üks mingi kindel asi, kuid me ei saa seda teada mis
  • Anaximenes – õhk
  • Parmenides

Sokratese-järgsed:

Kaasaegsed:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Lingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.philosophybasics.com/branch_monism.html Luke Mastin (2008)
  2. https://plato.stanford.edu/archives/win2011/entries/dualism/ The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Winter 2011 Edition).
  3. http://human-nature.com/rmyoung/papers/pap102h.html Robert M. Young (1996). "The mind-body problem". In RC Olby; GN Cantor; JR Christie; MJS Hodges.
  4. 4,0 4,1 http://www.indrekmeos.xyz/e_raamat/Meos_I_Filos_pohiprobleemid.pdf