Juhan Aavik
Juhan Aavik (kuni 1917. aastani Juhan Avik; 29. jaanuar 1884 Holstre vald (Paistu kihelkond) – 26. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.
Haridus ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Juhan Aavik õppis Pirmastu vallakoolis (1890–1893), Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) ja Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti (professor Wilhelm [Vassili] Wurmi) erialal 1907. aastal ja kompositsiooni (professor Nikolai Solovjov ja professor Aleksandr Glazunov) erialal 1911. aastal.[1]
Aastatel 1911–1923 oli ta Tartus Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri ja 1911–1925 segakoori dirigent. Aastatel 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. Aastatel 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori.
Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees.[1] Juhan Aavik kuulus korp! Revelia ridadesse.
Aastatel 1925–1933 oli ta Tallinnas Estonia Teatri muusikajuht ja dirigent. Ta juhatas sümfooniakontserte nii Eestis kui välismaal ning segakoori.[1]
Aastast 1925 oli ta ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, aastast 1928 professor. 1933. aastal sai ta konservatooriumi direktoriks.[1]
1928. aastast oli ta Eesti Lauljate Liidu esimees. Tegutses ka Muusikalehe toimetajana. 1934. aastast oli Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees. [1]
Aavik juhatas üldlaulupidudel (IX, X ja XI).
Põgenes Nõukogude okupatsiooni eest suure põgenemise lainega 1944. aasta sügisel Rootsi. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid.
- "Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile" (1929)
- klaverisüit "Porkuni mälestused" (1930)
- sümfooniline poeem "Püha hiis" (1933)
- klaverisüidid "Mälestusi noorusmailt" I ja II (1936, 1939)
- Klaverikontsert (1943)
- Viiulikontsert (1945))
- 1. sümfoonia (1946)
- 2. sümfoonia (1948)
- Tšellokontsert (1949)
- Kontrabassikontsert (1950)
- "Pastoraal" op. 133 (1955)
- "Sanctus" op. 148,1 (1956)
- "Palve" op. 148,2 (1956)
- ooper "Sügisunelm"
- Süit keelpillikvartetile
- 50 eesti rahvaviisi klaverile
- koorilaulud "Hoia, jumal, Eestit" (1933), "Püha, põline ja üllas", "Laulu võim", "Teretus"
- lastelaulud "Läbi sahiseva lume", "Piiri, pääri, pääsukene!", "Tombi Toomas"
Juhan Aaviku loomingu stiil on lüüriline. Kasutas palju folkloori materjale.
Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
Juhan Aavik on kirjutanud ka raamatuid:
- "Muusika radadelt" (Toronto; 1959)
- "Eesti muusika ajalugu" (Stockholm; 1965)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1934 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
- 1938 – Valgetähe III klassi teenetemärk[2] (teistel andmetel 1935)[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Andres Aavik oli Pulleritsu kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht. Juhan Aaviku vend Peeter Aavik oli agronoom. Juhan Aavik abiellus 1912. aastal Alma Paalmaniga. Tema poeg oli saksofonist ja klarnetist Karl Aavik (1913–2009).[4] Neil oli veel poeg Juhan ja tütar Linda.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "1000 tartlast läbi aegade", koostajad Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo. MTÜ Liivimaa Mälu, Tartu 2003, lk. 12–13
- ↑ http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=18570
- ↑ Juhan Aavik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- ↑ Karl Aavik 1913–2009 Estonian World Review Online
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Juhan Aavik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK