Friedrich August Saebelmann
Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 Karksi – 22. veebruar / 7. märts 1911 Paistu) oli eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog.
Saebelmann oli üks esimesi Eesti muusikaharidusega heliloojaid.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vanema venna, Aleksander Saebelmann-Kunileidi eeskujul hakkas Fridrich August noorelt klaverimängu õppima. Lõpetanud Karksi kihelkonnakooli, siirdus ta Valgas Cimze seminari, kus omandas 1871. aastal kooliõpetaja elukutse. Samal aastal läks koos vennaga Peterburi, kus töötas õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. Aastail 1874–1875 õppis Peterburi konservatooriumis Carl van Arcki juures klaverit. 1875. aastal tuli Saebelmann kodupaika Karksi kihelkonda tagasi ja tegutses seal kooliõpetajana. Alates 1880. aastast kuni surmani 1911 aastal töötas ta Paistus kihelkonnakooli õpetajana. Saebelmann töötas ka Paistu kiriku organistina, esines kontsertidel, andis klaveritunde (sh Juhan Aavikule) ja oli aktiivne seltskonnategelane. Saebelmann on maetud Paistu kalmistule.[1]
Friedrich August Saebelmann ja vend Aleksander Kunileid elasid ja töötasid mõlemad Paistus sealses kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena - Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880–1911.[2]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujul loodud paarkümmend koorilaulu ning mõned klaverisaatega soololaulud.[3]
Saebelmanni tuntuim teos on rahvusliku ärkamise koorilaul "Kaunimad laulud", mis sageli esineb ka üldlaulupidude kavas ning mille sõnad kirjutas Peeter Ruubel. Saebelmanni loomingusse kuuluvad veel "Palve", "Ellerhein", "Jahilaul", "Su priiuse nad olid matnud" ja "Ema süda".[4]
Friedrich August Saebelmann koos Peeter Ruubeliga alustasid 1888 aastal Paistus uuenduslike rahvuslike turnipidude korraldamisega. Sündmust võib pidada tantsupidude traditsioonile aluse panijaks, sest oli selgelt kultuurisündmus, kus võimlemisega võrdselt oli kavas laulmine, tants, mäng ja muusika ning kus osalesid poiste- ja tüdrukute kihelkonnakooli õpilased. Sünkroonne rütmiline massliikumine spetsiaalselt seatud muusikaga.[5]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poeg oli Eesti sõjaväelane ja politseinik Harry Saemets.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Friedrich August Saebelmann – eesti helilooja | Eesti Muusika Infokeskus". www.emic.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.
- ↑ "Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll | DIGAR". www.digar.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.
- ↑ Nõukogude Eesti muusika. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
- ↑ "Saebelmann, Friedrich August - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.
- ↑ "Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale 13 september 1889 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 7. juulil 2026.