Lõunaeesti murded

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna).

Lõunaeesti murded (ka: lõunaeesti murderühm) on traditsioonilise käsitluse järgi üks eesti keele murderühm, mis koosneb neljast piirkondlikust põhivariandist, mille hulka kuuluvad loodepoolsed mulgi ja tartu murre ning kagupoolsed võru ja setu murre.

Samas käsitletakse seda sageli ka eraldiseisva lõunaeesti keelena (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil), mis on Lõuna-Eestis kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Liivi keele hääbumise järel on see läänemeresoome keeltest lõunapoolseim.

Tänapäeval on lõunaeesti keele kõige elujõulisemaks ja enim arendatavaks osaks võru keel, millel on oma kirjakeel, kirjandus ja meedia ning mida õpetatakse ka võru keeleala koolides ja Tartu Ülikoolis. Võru keele kaitseks, arendamiseks ja uurimiseks on loodud eraldi riiklik institutsioon Võru Instituut. Vähem on tegeldud setu ja mulgi keele või murde arendamisega. Ainus lõunaeesti keelevariant, mille arendamiseks pole tekkinud mingit ühiskondlikku liikumist on tartu murre.

Nõnda peetakse lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro[1]). Mulgi ja tartu keelevariante peetakse tänini murreteks. Põhja- ja lõunaeesti keeleala piiril asudes on nad saanud ka palju mõjutusi põhjaeesti poolelt ning kujunenud loomulikuks üleminekuks lõunaeesti südaalal kõneldavalt maksimaalselt lõunaeestiliselt võru keelelt eesti keelele.

Lõunaeesti murdeid on räägitud ka Põhja-Lätis Leivu keelesaarel (Leivu murrak), Ida-Lätis Lutsi keelesaarel (Lutsi murrakud) ning Venemaal Pihkva oblastis Setumaal ja Kraasna keelesaarel (Kraasna murrak)[2].

Teiseks suuremaks eesti keele murderühmaks on põhjaeesti murded. Vahel eristatakse ka kirderanniku murderühma.

Keele nimetamisest[muuda | muuda lähteteksti]

Terminit "lõunaeesti keel" kasutatakse eelkõige keele- ja kirjandusteaduses, kultuuriloos ning ametlikumas kontekstis (nt keele riiklikes arendusprogrammides) lõunaeesti keelte koondnimetusena või lõunaeesti kirjakeeltest rääkides. Traditsioonilises murdeteaduses räägitakse lõunaeesti murretest. Keele kõnelejad ise kasutavad enamasti konkreetseid keelenimetusi: võru, setu, tartu ja mulgi keel. Samasugune kasutus on levinud ka eesti üldkeeles (nt meedias).

Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende jaoks vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Lõunaeesti keelt on (peamiselt 1990. aastate algul) nimetatud ka ugandi (lõunaeesti keeles uandi), ugala või võru-setu (võro-seto) keeleks. Nimetus ugandi põhineb Ugandi muinasmaakonna nimel ja sellega on tähistatud eelkõige selle muinasmaakonna alal asuvaid tartu ja võru keelt või nende kirjakeeli. Nimetus ugala on saadud muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimetuste ühendamisel, et hõlmata ka mulgi keelt. Liitnimetus võru-setu rõhutab võru ja setu keelelist ühtsust. Muinasmaakondade nimedel põhinevad keelenimetused ega ka liitnimi võru-setu pole laiemat kasutust leidnud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõunaeesti keelt peetakse üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks, mis on eraldunud läänemeresoome algkeelest ühena esimestest või (soome keeleteadlase Pekka Sammallahti järgi) koguni esimesena. Hiljem on lõunaeesti keel kontaktide tihenedes tunduvalt lähenenud põhjaeesti keelele, kuid põhilised iidsed erinevused grammatikas ja sõnavaras on tänaseni säilinud.

Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Lõunaeesti keeles ilmus esimesena 1686. aastal "Wastne Testament" (Uus testament), kuid kogu Piibel ilmus hiljem tervikuna siiski põhjaeesti keeles. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tagaplaanile.

Aastast 2000 on lõunaeesti keele kaitse ja arendamise projekte toetanud Kultuuriministeeriumi haldusalasse loodud riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur".

Keelenäide lõunaeesti (tartu) kirjakeelest[muuda | muuda lähteteksti]

"Meie Esä" (Meieisapalve)

Meie Esä taiwan: pühendetüs saagu sino nimi. Sino riik tulgu. Sino tahtmine sündigu kui taiwan, niida ka maa pääl. Meie päiwälikku leibä anna meile täämbä. Nink anna meile andis meie süü, niida kui ka meie andis anname omile süidläisile. Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; enge pästä meid ärä kurjast: Sest sino perält om riik, nink wägi, nink awwustus igäwätses ajas. Aamen.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]