Hinajaana

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Umbes saja aasta pärast (400 e.m.a.) toimus Vesālīs teine Suurkogu, kus Buddha loodud sangast eraldus Mahasanghika koolkond, kes polnud nõus aktsepteerima ja järgima vinaajat nii, nagu Buddha seda õpetas. Mahasangika koolkonna käitumine põhjustas skisma, mis viis eraldumiseni ning hiljem uue koolkonna tekkimiseni. Uus koolkond hakkas ennast nimetama suureks sõidukiks ehk mahajaanaks ja Buddha originaalsangat väikseks sõidukiks ehk hinajaanaks.  

Etümoloogia ja neutraalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Hinajaana (sanskriti k. "väike sõiduk": hīna – 'väike, kitsas'; yāna - 'sõiduk, tee' ) on mahajaana järgijate poolt antud nimetus, mis viitab, et nende arust võimaldavad antud koolkondade metoodikad virgumisteed käia väiksemal hulgal olenditel, eelkõige munkadel. Selline mahajaana põhjendus pole pädev, kuna ei vasta Tipitakas toodud põhimõtetele. Theravaada järgijad peavad antud terminit halvustavaks, seetõttu asutatakse tänapäeval hinajaana asemel "mitte-mahajaana" ja "šraavakajaana."

Koolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Mahasanghika koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mahasanghika.

Mahasanghika koolkond lahknes sthaviravaadast teisel suurkogul (umbes 100 aastat peale Buddha parinirvaanat). Koolkonna kohta käivad andmed on napid, kuna koolkond ja ka suurem osa selle kaanonist hävisid keskajal muslimite invasiooni käigus. Mahasanghika õpetuses väärib äramärkimist lokottaravādaehk "ülemaise" Buddha õpetus, mis tõstab Buddha kõrgemale tavapärasest inimlikust olendist. Mõneti sarnaneb see kontseptsioon mahajaana arusaamaga.[1]

Sthaviravaada koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sthaviravaada .

Sthaviravaada koolkonna ainsaks tänapäevani säilinud harukoolkonnaks ning ühtlasi ainsaks säilinud mitte-mahajaana koolkonnaks on theravaada. Theravaada ortodoksset koolkonda iseloomustab rõhuasetus arahandi ideaalile ja Buddha antud originaalõpetuse järgimisele. Tänapäeval on theravaada koolkond levinud Kagu-Aasias.[1]

Pudgalavaada koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pudgalavaada .

Pudgalavaada (ka vātsīputrīja, sammitīja) koolkond tekkis 3. sajandil e.m.a sthaviravaada koolkonna lõhenemisel ning püsis kuni 9. või 10. sajandini. Koolkonna kõige iseloomulikumaks vaateks on õpetus pudgala ehk "isiksuse" olemasolust, milles teiste koolkondade esindajad nägid vastuolu Buddha anātman'i kontseptsiooniga. Pudgalavaada koolkonna järgi on "isiksus" lõplikult reaalne substraat, mis teeb võimalikuks ümbersündide, mälu ning teo ja teovilja seaduse (karma) toimimise. [1]

Sarvastivaada koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sarvastivaada .

Sarvastivaada koolkond tekkis 3. sajandil e.m.a sthaviravaada koolkonna lõhenemisel ning oli järgmise kümne sajandi jooksul Põhja- ja Kirde-Indias mõjukaim koolkond. Koolkonna kõige iseloomulik õpetus on kõikide dharmade (jagamatute osakeste) eksistents kõigis kolmes ajas. Kõik dharmad – nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku – dharmad omavad kindlat ja alatist eksistentsi. Sarvastivaada koolkond töötas välja kuuest ületavast toimingust (ületav annetamine, ületav kannatlikkus, ületav kõlblus, ületav tarmukus, ületav mõtlus, ületav mõistmine) koosneva virgumistee skeemi, mis sai hiljem oluliseks mahajaanas. Samuti lõid nad kuulsa eluratta kujundi, mis sai hiljem tuntuks Tiibeti budismis.[1]

Sautraantika koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sautraantika .

Sautraantika koolkond tekkis vastureaktsioonina kommenteerivale ja abhidharmale keskendunud õpetussuunale. Koolkonna nimi (tõlkes "suutraga lõpetades") annab tunnistust sellest, et abhidharmat pühakirja osana ei tunnistata.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Andrew Skilton. (2012). Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri.