Hinajaana

Allikas: Vikipeedia


Mõistega hinajaana tähistatakse budistlikke koolkondi, kes ei tunnista mahajaana õpetusi. Ainsaks tänaseni säilinud hinajaana koolkonnaks on theravaada.

Etümoloogia ja neutraalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Hinajaana (sanskriti k. "väike sõiduk": hīna – 'väike, kitsas'; yāna - 'sõiduk, tee' ) on mahajaana järgijate poolt antud nimetus, mis toonitab, et antud koolkondade metoodikad võimaldavad virgumisteed käia väiksemal hulgal olenditel, eelkõige munkadel. Theravaada järgijad peavad antud terminit halvustavaks, seetõttu asutatakse sünonüümselt ka sõnu "mitte-mahajaana" ja "šraavakajaana".

Koolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Mahasanghika koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mahasanghika.

Mahasanghika koolkond lahknes sthaviravaadast teisel suurkogul (umbes 100 aastat peale Buddha parinirvaanat). Koolkonna kohta käivad andmed on napid, kuna koolkond ja ka suurem osa selle kaanonist hävisid keskajal muslimite invasiooni käigus. Mahasanghika õpetuses väärib äramärkimist lokottaravādaehk "ülemaise" Buddha õpetus, mis tõstab Buddha kõrgemale tavapärasest inimlikust olendist. Mõneti sarnaneb see kontseptsioon mahajaana arusaamaga.[1]

Sthaviravaada koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sthaviravaada .

Sthaviravaada koolkonna ainsaks tänapäevani säilinud harukoolkonnaks ning ühtlasi ainsaks säilinud mitte-mahajaana koolkonnaks on theravaada. Koolkonda iseloomustab üldine rõhuasetus arhati ideaalile, mille kõrval esineb siiski ka bodhisattva tee. Theravaada koolkonda iseloomustab rõhuasetus teoreetilisele analüüsile ning üldine konservatiivsus. Tänapäeval on theravaada koolkond levinud Kagu-Aasias.[1]

Pudgalavaada koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pudgalavaada .

Pudgalavaada (ka vātsīputrīja, sammitīja) koolkond tekkis 3. sajandil e.m.a sthaviravaada koolkonna lõhenemisel ning püsis kuni 9. või 10. sajandini. Koolkonna kõige iseloomulikumaks vaateks on õpetus pudgala ehk "isiksuse" olemasolust, milles teiste koolkondade esindajad nägid vastuolu Buddha anātman'i kontseptsiooniga. Pudgalavaada koolkonna järgi on "isiksus" lõplikult reaalne substraat, mis teeb võimalikuks ümbersündide, mälu ning teo ja teovilja seaduse (karma) toimimise. [1]

Sarvastivaada koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sarvastivaada .

Sarvastivaada koolkond tekkis 3. sajandil e.m.a sthaviravaada koolkonna lõhenemisel ning oli järgmise kümne sajandi jooksul Põhja- ja Kirde-Indias mõjukaim koolkond. Koolkonna kõige iseloomulik õpetus on kõikide dharmade (jagamatute osakeste) eksistents kõigis kolmes ajas. Kõik dharmad – nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku – dharmad omavad kindlat ja alatist eksistentsi. Sarvastivaada koolkond töötas välja kuuest ületavast toimingust (ületav annetamine, ületav kannatlikkus, ületav kõlblus, ületav tarmukus, ületav mõtlus, ületav mõistmine) koosneva virgumistee skeemi, mis sai hiljem oluliseks mahajaanas. Samuti lõid nad kuulsa eluratta kujundi, mis sai hiljem tuntuks Tiibeti budismis.[1]

Sautraantika koolkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sautraantika .

Sautraantika koolkond tekkis vastureaktsioonina kommenteerivale ja abhidharmale keskendunud õpetussuunale. Koolkonna nimi (tõlkes "suutraga lõpetades") annab tunnistust sellest, et abhidharmat pühakirja osana ei tunnistata.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Andrew Skilton. (2012). Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri.