Rao Heidmets

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rao Heidmets
Rao Heidmets 1994 (cropped).jpg
Sündinud 15. september 1956 (63-aastane)
Pärnu, Eesti
Tegevusala režissöör, stsenarist, produtsent, animaator
Tunnustus Valgetähe V klassi teenetemärk
Mõjutused "Kollane allveelaev" (1968), Priit Pärn
Olulised teosed "Tuvitädi" (1983), "Papa Carlo teater" (1988)

Rao Heidmets (sündinud 15. septembril 1956 Pärnus) on Eesti animafilmirežissöör.

Hariduselt on Rao Heidmets elektriinsener – 1981. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi elektroenergeetika teaduskonna.

Lisaks on Heidmets läbi viinud animatsiooni töötubasid Eestis, Saksamaal, Hiinas, USA-s ja Mehhikos. Samuti on ta õpetanud animatsiooni, filmirežiid ja loovmõtlemist Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Balti Filmi- ja Meediakoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja IT Kolledžis.[1]

2013. aastal ilmus Rao Heidmetsa kirjutatud "Animaõpik"[2] – Eesti esimene algajatele mõeldud animatsioonikäsiraamat ja 2019. aastal ilmus raamat "Kuidas telefoniga filmi teha".[3]

2017. aastal andis ta välja DVD oma parimatest töödest "Best of Rao Heidmets".[4][5]

Eesti Kinoliidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rao Heidmets sündis 15. septembril 1956 Pärnus. Ta ema töötas õpetajana ja isa oli elektriinsener. 1976. aastal lõpetas Heidmets Pärnu 2. Keskkooli (tänapäeval Pärnu Koidula Gümnaasium) ja 1981. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina.[6]

Heidmets soovis filmindusega tegelema hakata juba pärast keskkooli lõppu, kuid vältimaks NSV sõjaväkke värbamist otsustas astuda ülikooli. Moskva kinokunsti eriala oli välistatud suure konkursi ning kehva keeleoskuse tõttu. "Kuna olin lõpetanud Koidula kooli matemaatika-füüsikaklassi, polnud mul nende ainetega probleeme, sain Tallinna Polütehnilisse Instituuti sisse ja lõpetasin selle elektriinsenerina. Õppimise ajal hakkasin Nukufilmiga sidemeid looma ja pärast lõpetamist läksin sinna tööle."[7]

Ülikoolipäevil osales underground-filmide tegemisel koos Hardi Volmeri, Jaak Arro ja teistega rühmituses Päratrust Film. 1982. aastal asus tööle stuudiosse Tallinnfilm animaatorina, aastail 1983–1994 oli samas ka nukufilmide režissöör.[6] Kui Heidmetsalt küsiti, kas ta oleks tahtnud teha pigem mängu- või nukufilme, vastas ta niiː "Kõik tahaks suuri mängufilme teha, aga selleks pidi tollal Moskva kõrgema kinokooli ära lõpetama, alles siis võisid režissöörina Tallinnfilmi tulla."[7]

1991. aastal rajas ta Rao Heidmetsa Filmistuudio, kus on tootnud oma mõlemad mängufilmid ja filmi "Elulood" (2007).

1999–2001 töötas Heidmets Eesti Televisioonis laste- ja noorteprogrammi peaprodutsendina. 2002. aastast on ta stuudio Nukufilm režissöör.[6]

Rao Heidmets on osalenud mitme rahvusvahelise animafilmide festivali žüriis.[viide?] 1997–1999 oli ta Eesti Filmi Sihtasutuse eksperdikomisjoni liige.[viide?]

Aastatel 1996–2019 oli Heidmets Eesti Animatsiooni Liidu esimees.[viide?]

Filmitalu[muuda | muuda lähteteksti]

Kubja-Mardi talu asub Palamulla külas Raplamaal ning Filmitaluks sai see 3. mail 2018. Filmitalu eestvedajad ning MTÜ juhatuse liikmed on Rao Heidmets ja Eva Toome.[8] Talulauta ehitatud stuudios antakse filmiõpet töötubade, koolituste, animateraapia, esitluste ja loengute kaudu.[9]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Rao Heidmets on lavastanud filme. Tema animafilmides on kohati isegi kasutusel olnud inimesesuurusi nukke ja elavaid inimesi nukkudena. Heidmetsa filmid on tihti fantaasiarikkad ja sürrealistlikud.[6] Film "Papa Carlo Teater" on ainuke eesti film, mis Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammi valituna on kandideerinud auhinnale Kuldne Palmioks (lühifilmi kategoorias).

Aasta Nimi Filmi liik Režissöör Stsenarist Muu Märkused
1979 "Kaupmees ja ahvid" nukufilm kunstnik-multiplikaator Kaaskunstnik-multiplikaatorid: Kristel Kallasvee, Tõnis Sahkai. Režissöör Elbert Tuganov
1979 "Giufa" nukufilm kunstniku assistent Režissöör Elbert Tuganov
1980 "Ohver" nukufilm nukkude ja dekoratsioonide valmistaja Teised nukkude ja dekoratsioonide valmistajad Jan Kalleon, Heikki Üleksin, Ilmar Ernits. Režissöör Elbert Tuganov
1980 "Välek Vibulane" nukufilm kunstnik-multiplikaator Kaaskunstnik-multiplikaator: Kristel Kallasvee. Elar Kuusi jutustuse "Kotkakoopa Poeg" ainetel. Režissöör Heino Pars
1982 "Pagar ja korstnapühkija" nukufilm kunstnik-multiplikaator Kaaskunstnik-multiplikaatorid: Tõnis Sahkai, Aarne Ahi, Margus Bamberg, Andres Vaik. Režissöör Kalju Kivi
1983 "Tuvitädi" nukufilm Jah animaator
1983 "Meemeistrite linn" nukufilm kunstnik-multiplikaator Kaaskunstnik-multiplikaatorid: Margus Bamberg, Kalju Kurepõld, Tõnis Sahkai, Andres Vaik. Režissöör Heino Pars
1985 "Nuril" nukufilm Jah kunstnik-multiplikaator
1986 "Kaelkirjak" nukufilm Jah dublaaži režissöör
1987 "Serenaad" nukufilm Jah Jah kunstnik
1988 "Papa Carlo teater" nukufilm Jah Jah
1989 "Noblesse Oblige" nukufilm Jah Jah animaator Kaasstsenaristid Priit Pärn ja Jaak Arro. Teised animaatorid: Tõnis Sahkai, Triin Sarapik, Andres Mänd, Ülle Laanemets
1990 "Koolilood III. Astronoomiatund" nukufilm Jah Režissöör Tõnis Sahkai
1991 "Päkapikupuu" nukufilm Jah Jah
1991 "Kingikratt" nukufilm Jah Režissöör Aarne Ahi
1993 "Taaselustamise väli" dokumentaalfilm Jah
1994 "Elutuba" nukufilm Jah Jah
1998 "Kallis härra Q" täispikk mängufilm Jah Jah produtsent, kunstnik, monteerija Kaasstsenarist Indrek Rohtmets. Kaaskunstnik Ene-Liis Semper. Kaasmonteerija Sirje Haagel
2001 "Heinaloom" lühimängufilm, komöödia Jah Jah produtsent
2002 "Collective Witchcraft" 1minutine nukufilm, reklaam Jah Jah
2003 "Irresistible Opportunities" 1minutine nukufilm, reklaam Jah Jah
2003 "Gravity Miracle" 1minutine nukufilm, reklaam Jah Jah
2003 "Jewelry Addiction" 1minutine nukufilm, reklaam Jah Jah
2003 "Enigmatical Lover" 1minutine nukufilm, reklaam Jah Jah
2003 "Instinkt" nukufilm Jah Jah monteerija Kaasmonteerija Urmas Jõemees
2004 "Miriam mängib peitust" nukufilm piltstsenaariumi joonistaja Režissöör Priit Tender
2005 "Concistador" 1minutine nukufilm, reklaam Jah Jah
2005 "Crazy Hour" 1minutine nukufilm, reklaam
2006 "Pärlimees" nukufilm Jah Jah idee autor, kunstnik, monteerija Kaaskunstnikud Liina Keevallik, Keesi Kapsta. Kaasmonteerija Kersti Miilen
2007 "Miriami teatriseiklus" nukufilm piltstsenaariumi joonistaja Režissöör Priit Tender
2007 "Elulood" dokumentaalfilm, joonisfilm Jah Jah produtsent Kaasstsenarist Mats Traat
2008 "Kaasasündinud kohustused" nukufilm Jah Jah monteerija Kaasmonteerija Urmas Jõemees
2009 "Miriami katkine pilt" nukufilm piltstsenaariumi joonistaja Režissöör Priit Tender
2011 "Prohveti sünd" nukufilm Jah Jah kunstnik, monteerija Kaasmonteerija Urmas Jõemees.
2012 "Miriami köögikombain" nukufilm piltstsenaariumi joonistaja Režissöör Andres Tenusaar
2012 "Muna" lühimängufilm, nukufilm Jah Jah produtsent, idee autor, monteerija
2016 "Elu enne elu" animafilm Jah Jah produtsent, kunstnik, monteerija Kaasmonteerija Urmas Jõemees
2017 "Vaata rändajat" dokumentaalfilm, animafilm Jah produtsent, monteerija, graafiline disainer, digipildi töötleja Kaasmonteerija Urmas Jõemees. Teine digipildi töötleja Pauline Heidmets. Film räägib rännumehe Hendrik Relve kohtumisest piisoniga

Kõik tabeli andmed on pärit Eesti Filmi Andmebaasist.[10]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Filmiauhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1983 parim animafilm, III üleliiduline noorte kinematografistide festival Kišinjovis, NSV Liit – filmi "Tuvitädi" ees
  • 1983 parim debüütfilm, III animafilmifestival "Rapla 1984" – filmi "Tuvitädi" eest
  • 1986 III koht, I NSV Liidu Kinoliidu animafilmifestival Repinos, NSV Liit – filmi "Kaelkirjak" eest
  • 1988 II koht, III NSV Liidu Kinoliidu animafilmifestival Thbilisis, NSV Liit – filmi "Papa Carlo teater" eest
  • 1989 grand prix, XIII rahvusvaheline animafilmifestival CINANIMA, Espinho, Portugal – filmi "Papa Carlo teater" eest
  • 1989 – nominatsioon, Cannes'i filmifestival, Prantsusmaa – filmi "Papa Carlo teater" eest
  • 1990 II koht, NSV Liidu Kinoliidu animafilmifestival Bolševos – filmi "Noblesse oblige" eest
  • 1992 publikupreemia "Bourg-en-Bresse", animafilmifestival "Jeunesse's", Prantsusmaa – filmi "Päkapikupuu" eest
  • 1994 Kuldkentaur (parima animafilmi auhind), Peterburi rahvusvaheline animafilmifestival "Message to Man", Venemaa – filmi "Elutuba" eest
  • 1995 Rosella Lamina personaalpreemia, XI Odense rahvusvaheline filmifestival, Taani – filmi "Elutuba" eest
  • 1995 žürii eriauhind, I Antalya rahvusvaheline Euroopa filmide festival, Türgi – filmi "Elutuba" eest
  • 1997 peaauhind (kategoorias Eesti animafilm 1991-1997), festival "Pärnu filmipäevad '97" – filmi "Elutuba" eest
  • 1999 laste žürii auhind "El Rapto Mas Cool", V Mexico City rahvusvaheline laste- (...ja mitte päris laste)filmide festival, Mehhiko – filmi "Kallis härra Q" eest
  • 1999 laste- ja noortežürii auhind, Cottbusi rahvusvaheline filmifestival, Saksamaa – filmi "Kallis härra Q" eest
  • 2003 Jose Abeli auhind, XXVII rahvusvaheline animafilmide festival CINANIMA, Espinho, Portugal – filmi "Instinkt" eest
  • 2003 auhind originaalsuse eest, VIII Peterburi keskkonnateemaliste filmide festival "Green Vision", Venemaa – filmi "Instinkt" eest
  • 2003 parim animafilm, VII Ismailia rahvusvaheline dokumentaal- ja lühifilmide festival, Egiptus – filmi "Instinkt" eest
  • 2003 žürii eriauhind ja kriitikute eriauhind, filmifestival "Krok", Ukraina – filmi "Instinkt" eest
  • 2004 Hiroshima eriauhind, X Hiroshima rahvusvaheline animafestival, Jaapan – filmi "Instinkt" eest
  • 2004 II auhind, XII Stuttgardi rahvusvaheline animafilmide festival, Saksamaa – filmi "Instinkt" eest
  • 2004 parim animafilm (10–30-minutiliste filmide kategoorias), II rahvusvaheline animafilmide festival BIMINI, Läti – filmi "Instinkt" eest
  • 2004 parim animafilm, filmifestival "Avanca", Portugal – filmi "Instinkt" eest
  • 2005 meisterlikkuse auhind, VIII animafilmide festival "Animajevka", Mogiljov, Valgevene – filmi "Instinkt" eest
  • 2006 parim animafilm, XIV Santiago rahvusvaheline lühifilmide festival, Tšiili – filmi "Pärlimees" eest
  • 2006 žürii eridiplom, animafilmifestival "Tindirindis", Leedu – filmi "Pärlimees" eest
  • 2007 žürii eriauhind, XI ökoloogiateemaliste telefilmide festival Hantõ-Mansiiskis, Venemaa – filmi "Pärlimees" eest
  • 2008 Kuldne Gunnar, Fredrikstadi animafilmide festival, Norra – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
  • 2008 parim animafilm, Siena lühifilmide festival, Itaalia – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
  • 2009 Aleksandr Tatarski nimeline auhind, filmifestival "Krok", Ukraina – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
  • 2009 Pronksist Pegasus, Poznani rahvusvaheline animafilmide festival "Animator", Poola – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
  • 2009 grand prix (lühifilmid), Ottawa rahvusvaheline animafilmide festival, Kanada – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest

Ise peab ta neist tähtsamaiks Kanadas Ottawa ja Portugali Espinho festivalilt võidetud Grand Prix'd ning Kuldse Palmioksa nominatsiooni Cannes'is.[7]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend on Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Filmitalu
  2. Rao Heidmets (2013). Animaõpik. Tallinn: Koolibri. ISBN 9789985031384
  3. Rao Heidmets (2019). Kuidas telefoniga filmi teha?. Tallinn: Koolibri. ISBN 9789985042656
  4. Ester: Best of Rao Heidmets [Videosalvestis]
  5. Tiit Tuumalu. "Animatsioon aitab ka viimase pingi kahemeest". Postimees Online, 14. september 2016. Vaadatud 13.04.2020.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti Filmi Andmebaas: Rao Heidmets
  7. 7,0 7,1 7,2 Karin Klaus. "Rao Heidmets: Filmi saab teha iga koolilapski". Pärnu Postimees, 3. jaanuar 2017. Vaadatud 13.04.2020.
  8. Teatmik.ee
  9. Filmitalu: Filmiõpetus
  10. https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=rao+heidmets

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]