Pistaatsiapähkel
Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili.
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Harilik pistaatsia kasvab metsikult Venemaa ja Kesk-Aasia mägipiirkondades ja seda kasvatatakse enamikus Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikides, Vahemere maades ja USA-s, eriti Californias, kuhu see viidi 1890. aastatel. Tänapäeval on olulisemad pistaatsiapähklite tootjad Türgi, Iraan, Palestiina ja Süüria[1].
Pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit. Pistaatsiapähklid kasvavad kobaras ning neid korjatakse käsitsi või masinatega, mis pähklid puu otsast alla raputavad, et need saaks maast kokku korjata. Pärast korjamist pähkleid leotatakse, et eralduks punakas või kollane koor. Seejärel kuivatatakse pistaatsiapähklid päikese käes. Pähkli rohekas tuum on väike ja ümmargune, maitselt mahe ning veidi magus. Pähklit katab peen pruunikas kest ning ümbritseb õhuke suhteliselt kõva koor, mis lõheneb vilja küpsedes pikisuunas. Algselt kreemikat värvi koor omandab kuivades roosa tooni, toiduainetööstuses pistaatsiapähkli koori töödeldakse, et need veel roosakamaks muuta[1].
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Iraan | 472 097* | 47,0 |
 USA | 231 000** | 23,0 |
 Türgi | 150 000 | 14,9 |
 Hiina | 74 000* | 7,4 |
 Süüria | 57 195 | 5,7 |
 Kreeka | 10 000* | 1,0 |
 Itaalia | 2850* | 0,3 |
 Afganistan | 2000 | 0,2 |
 Austraalia | 1792 | 0,2 |
 Tuneesia | 1400 | 0,1 |
| Maailm kokku | 1 005 436 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik väärtus | ||
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Pistaatsiapähkleid süüakse tervelt, jahvatatult või tükeldatuna, soolaga ja ilma. Neid tarvitatakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete (pudingud, koogid) valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse.
Vahemere maade ja Aasia köök kasutab pistaatsiapähkleid palju, eriti kondiitritoodetes ning liha- ja linnuliharoogades. India köögis valmistatakse neist sageli püreed, mida kasutatakse kastmena riisi ja juurviljade juurde.
Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes.
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Tabelites on toodud lisanditeta röstitud pistaatsiapähklite toiteväärtus ja biokeemiline koostis. Lipiide hulgas on küllastunud rasvhappeid 5,46 g, monoküllastumata rasvhappeid 23,68 g, polüküllastumata rasvhappeid 13,45 g, β-sitosterooli 200 mg, kampesterooli 10 mg ja stigmasterooli 3 mg.[3]
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 1,85 | g |
| Kalorsus | 567 | kcal |
| Valgud | 20,95 | g |
| Lipiidid | 44,82 | g |
| Tuhk | 3,00 | g |
| Süsivesikud | 29,38 | g |
| Sahharoos | 7,12 | g |
| Glükoos | 0,26 | g |
| Fruktoos | 0,22 | g |
| Tärklis | 1,38 | g |
| Kiudained | 9,90 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 107,0 | mg |
| Raud (Fe) | 4,03 | mg |
| Magneesium (Mg) | 109,0 | mg |
| Fosfor (P) | 469,0 | mg |
| Kaalium (K) | 1007,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 6,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 2,34 | mg |
| Vask (Cu) | 1,29 | mg |
| Mangaan (Mn) | 1,24 | mg |
| Seleen (Se) | 10,0 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 3,0 | mg |
| B1 | 0,70 | mg |
| B2 | 0,23 | mg |
| B3 | 1,37 | mg |
| B4 | 71,4 | mg |
| B5 | 0,51 | mg |
| B6 | 1,12 | mg |
| E | 2,57 | mg |
| Luteiin+ zeaksantiin | 1160 | μg |
| K | 13,2 | μg |
| Folaadid | 51 | μg |
| β-karoteen | 156 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 4,06 | g |
| Arginiin | 2,20 | g |
| Aspartaamhape | 1,91 | g |
| Leutsiin | 1,60 | g |
| Seriin | 1,26 | g |
| Valiin | 1,26 | g |
| Lüsiin | 1,20 | g |
| Fenüülalaniin | 1,11 | g |
| Glütsiin | 0,99 | g |
| Alaniin | 0,96 | g |
| Isoleutsiin | 0,93 | g |
| Proliin | 0,84 | g |
| Treoniin | 0,70 | g |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, Tea, 2006, lk.292
- ↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 12.01.2015.
- 1 2 3 4 5 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 4.03.2011.