Mandel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mandlipuu viljast; Belgia jõe kohta vaata artiklit Mandeli jõgi; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Mandel (täpsustus)

Mandlid

Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.[1]

Viljad raputatakse puudelt alla, tugev roheline väliskiht eemaldatatakse ja seemned jäetakse päikse kätte kuivama. Emaseid tuumasid (esinevad paaris) kasutatakse tavaliselt kondiitritööstustes ja suuremaid isastuumasid kasutatakse röstimiseks.

Mandli seemne tuumad, olenevalt mandlipuu vormist, jagatakse kaheks:

  • magus mandel – Amygdali dulcis semina
  • mõrumandel – Amygdali amari semina.

Amügdaliini, millest enamikul inimestel moodustub kehas ensüümide toimel sinihape, sisaldavad mõlemad seemnetuumad, mõrumandlid rohkem kui magusad.[1]

Mandlite toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 1,93 miljonit tonni mandleid.[2] Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata seemnete kohta.[2] Seemne kogumassist moodustab kest keskmiselt 60%.[3]

Suurimad tootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
USA USA 720 000 37,2
Hispaania Hispaania 215 100 11,1
Austraalia Austraalia 142 680** 7,4
Iraan Iraan 100 000* 5,2
Maroko Maroko 99 067 5,1
Itaalia Itaalia 89 865 4,6
Süüria Süüria 86 271 4,5
Türgi Türgi 75 055 3,9
Tuneesia Tuneesia 70 000 3,6
Afganistan Afganistan 62 000 3,2
Maailm kokku 1 934 817 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus
Toitained[3]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 4,70 g
Kalorsus 575 kcal
Valgud 21,22 g
Lipiidid 49,42 g
Tuhk 2,99 g
Süsivesikud 21,67 g
Sahharoos 3,60 g
Kiudained 12,20 g
Tärklis 0,74 g
Galaktoos 0,05 g
Maltoos 0,04 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 264,0 mg
Raud (Fe) 3,72 mg
Magneesium (Mg) 268,0 mg
Fosfor (P) 484,0 mg
Kaalium (K) 705,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 mg
Tsink (Zn) 3,08 mg
Vask (Cu) 1,00 mg
Mangaan (Mn) 2,28 mg
Seleen (Se) 2,5 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 0,00 mg
B1 0,21 mg
B2 1,01 mg
B3 3,38 mg
B4 52,1 mg
B5 0,47 mg
B6 0,14 mg
E 26,87 mg
Folaat 50,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
1,0 μg
Aminohapped[3]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 6,81 g
Aspartaamhape 2,91 g
Arginiin 2,45 g
Leutsiin 1,49 g
Glütsiin 1,47 g
Fenüülalaniin 1,12 g
Proliin 1,03 g
Alaniin 1,03 g
Seriin 0,95 g
Valiin 0,82 g
Isoleutsiin 0,70 g
Treoniin 0,60 g

B17-vitamiin[muuda | muuda lähteteksti]

Mandlituumades sisalduvast amügdaliinist on valmistatud sünsteetiline keemiline aine laetrile, mida tuntakse ka B17-vitamiinina ja töötati välja pahaloomuliste kasvajate raviks, kuid kliinilised katsed ei andnud soovitud tulemusi.[4]

Magus mandel[muuda | muuda lähteteksti]

Toidu- ja tooraine[muuda | muuda lähteteksti]

Mandleid korjatakse valminult ning süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse ka praetult, soolatult või suhkurdatult.

Kõrvetatud mandlid (1912)[5][muuda | muuda lähteteksti]

Selleks võetakse 1/2 naela magusaid mandleid, 1/2 naela suhkrut, 2 supilusikatäit roosivett, 1 triiki theelusika täis sandlipuu pulbrit ja 1 theelusika täis soola. Kõige esite keedetakse poolest naelast suhkrust ühe tassi veega paks siirup, pandakse siis tolmust puhtaks pühitud mandlid sisse ja keedetakse neid niikaua, kuni suhkur terade viisi kokku hakkab tõmbama; siis võetakse mandlid välja, lisatakse liivaseks keenud suhkru juurde veel 1 lusika täis suhkrut, siis roosivesi, kaneel ja sandlipuu pulber. Kui see kõik jälle siirupiks on keedetud, pandakse mandlid sisse ja keedetakse kuni plaksuma löövad ja läigivad, siis võetakse välja ja kohe koost ära.

Mandlijahu[muuda | muuda lähteteksti]

Mandlite jahvatamisel saadakse mandlijahu, mida kasutatakse peamiselt kondiitritööstuses ja martsipani valmistamisel, aga ka koduses majapidamises küpsetiste ja kookide valmistamisel.

Mandlipiim[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mandlipiim.

Mandlitest saab valmistada mandlipiima, mida kasutatakse toiduvalmistamisel aga ka joogina tavalise lehmapiima asemel.

Toiduõli[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mandliõli.

Mandlite rasvõli (Oleum amygdalae) sisaldus on varieeruv 20–60% – magusates on rasvõlisisaldus suurem kui mõrumandlites.

Kuumpressi mandliõli kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses. Samuti leiab mandliõli kasutamist kosmeetika toodetes[1]

Söödamaterjalina[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus on lubatud farmiloomade söödana kasutada nii koorimata kui ka kooritud purustatud mandleid ja jahvatatud mandlikesti.[6]

Mõrumandel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõrumandlivesi[muuda | muuda lähteteksti]

Mõrumandlivett kasutatakse söögiisu suurendamiseks ja seedetegevuse soodustamiseks.

Mõrumandliõli[muuda | muuda lähteteksti]

Külmpressi mandliõli kasutatakse meditsiinis (nõrgalt lahtistavate vahendite tootmisel ja lahustina) ja homöopaatias.

Mõrumandliessents[muuda | muuda lähteteksti]

Mõrumandliessents on kontsentreeritud toiduessents, mida valmistatakse mõrumandli õli valmistamisel järelejäävast "presskoogist".

Mõrumandel liköörides[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Amaretto.

Amaretto valmistamisel kasutatakse kas aprikoosiseemnetuumasid ja mandleid või mõlemat.

Mandlikestad[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenduspõhine meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmesugustes katsetes on kestade ja mandlite söömine (ka söötmine kasteloomadele) avaldanud soodsat ja tervistavat mõju: antidiabeetilist (biotest: inimesed), antioksüdantset, liigkolesterooliveresuse (biotest: inimesed), vähivastast (biotest: rakud ja inimesed) jpm toimet.[7]

Ohud ja vastunäidustused[muuda | muuda lähteteksti]

Mõrumandlid töötlemata kujul ja suures koguses on mürgised.[8]

Mandlitele ülitundlikud inimesed peaksid vältima mandlite söömist.

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina mandlid (inglise Chinese almond) on aprikoosipuu seemnete tuumad, mida kasvatatakse Hiinas valdavalt nende seemnete tuumade tõttu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 751 ,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. 2,0 2,1 2,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Kasutatud 12.01.2015. Inglise.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 14.12.2010. Inglise.
  4. [1], Veebiversioon (vaadatud 19.12.2013) (inglise keeles)
  5. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 304, 1912
  6. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 19.12.2013)
  7. T. K. Lim, Tong Kwee Lim, "Edible Medicinal And Non Medicinal Plants: Volume 3, Fruits", Springer Science Business Media, lk 480 – 489, 2012, ISBN 978 94 007 2533 1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.12.2013) (inglise keeles)
  8. Aleksander Heintalu, Anneli Sihvart, "Vigala Sassi taimravi. 500 taime koduseks tervendamiseks.", Pegasus, lk 95, 2012, ISBN 978 9949 505 28 9

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]