Jekaterinburg

Jekaterinburg
vene	Екатеринбург
	Jekaterinburgi lipp Jekaterinburgi vapp
Pindala	490 km²
Elanikke	1 468 833 (2018)
Koordinaadid	56° 50′ N, 60° 37′ E

Jekaterinburg (aastatel 1924–1991 Sverdlovsk) on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal. See on Sverdlovski oblasti keskus.

Elanike arvult on Jekaterinburg Venemaa neljas linn.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linn asutati Venemaa aknana Aasiasse 1723. aastal. 1918 hukati seal Venemaa keiser Nikolai II ja tema pere. 1924 pandi linnale Jakov Sverdlovi järgi nimeks Sverdlovsk. Vana nimi anti tagasi 1991.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Jekaterinburgis valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Linnale on iseloomulikud järsud temperatuurikõikumised. Uurali mäed takistavad läänest saabuvate soojade õhuvoolude pääsu linna ning ilma Jekaterinburgis kujundavad külmad arktilised õhumassid ning Kaspia mere kohalt ja Kesk-Aasia kõrbetest saabuvad soojad õhuvoolud^[3]. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on −12,6 °С (külmarekord −46,7 °С (detsember 1978)). Juuli keskmine õhutemperatuur on +19,0 °С (soojarekord +38,8 °С (juuli 1911)). Aasta keskmine sademete hulk on 537 mm^[4].

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metallurgiatööstus. Linn on ka suur kaubanduse keskus, olles jaekaubanduse mahult Venemaa linnadest Moskva ja Peterburi järel kolmandal kohal. Seal on suuri kaubanduskeskusi, näiteks MEGA, IKEA, Auchani jpt .

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Linnast viivad maanteed Permi, Tšeljabinskisse, Serovi, Irbitti, Tjumenisse ja Kurgani. Jekaterinburg on raudteede sõlmpunkt. Linna läbib Permi ja Tjumenit Siberi raudteega ühendavad haruteed. 1991. aastast töötab linnas metroo, millel on 1 liin 8 peatusega.

Haridus ja teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Jekaterinburgis on üle 20 kõrgkooli. Vanimad on Uurali Riiklik Mäendusülikool ja Uurali Riiklik Ülikool. Riiklikes ülikoolides õppis 2002. aastal 149 400 üliõpilast, eraülikoolides 23 400 üliõpilast. Jekaterinburgis on üle 20 Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna instituudi.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas on ooperi- ja balletiteater, muusikakomöödiateater, draamateater, noorsooteater, nukuteater ja palju muid teatreid. Linnas tegutseb filharmooniaorkester. Jekaterinburgis on üle 30 muuseumi.

Rohkem kui 15 riigil on linnas diplomaatiline esindus.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Jekaterinburg jaguneb 7 linnarajooniks: Kirovski (4), Leninski (7), Oktjabrski (5), Ordžonikidzevski (3), Tškalovski (6), Verh-Issetski (1) ja Železnodorožnõi (2). Linna haldusalasse kuulub ka 29 lähiümbruse alevit ja küla.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Jekaterinburgi teletorn

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Jekaterinburgi koduleht (vene keeles)
Turismisait (saksa ja inglise keeles)

[1] ttp://www.gks.ru/free_doc/doc_2018/bul_dr/mun_obr2018.rar, vaadatud 25.07.2018.

[2] 26. Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2018 года, vaadatud 23.01.2019.

[3] Ilm Jekaterinburgis (vene keeles)

[4] Jekaterinburgi kliima (vene keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]