Eesti Looduseuurijate Selts
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust.
Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Erialane töö toimub valdavalt sektsioonides.
Seltsil on oma maja, mis asub Tartus Struve 2.
Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogus asub üle 150 000 trükise[viide?]. Raamatukogu peamine spetsiaalsus on Eesti loodust käsitlev kirjandus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Asutatud 10. oktoobril 1853, kuulus selts algul Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi, aastatel 1878–1939 ja 1940–1946 Tartu Ülikooli, 1939–1940 Eesti Teaduste Akadeemia ja aastast 1946 Eesti (ENSV) Teaduste Akadeemia juurde. Rootsis tegutses Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis. Praegu on selts seotud Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsiatsioonilepingu kaudu.
Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]
ELUS on oma asutamisest saati kirjastanud mitmeid jätkväljaandeid. Nende seas on
- ELUSi aastaraamat
- Abiks loodusevaatlejale
- Eesti Loodus
- Folia Baeriana
- Folia Cryptogamica
- Loodus ja Matemaatika
- Ornitoloogiline kogumik
- Schola Biotheoretica
- Schola Geologica
Allüksusi[muuda | muuda lähteteksti]
- Botaanikasektsioon
- Botaanika terminoloogia komisjon
- Eesti Malakoloogia Ühing
- Eesti Terioloogia Selts
- Entomoloogiasektsioon
- Jakob von Uexkülli Keskus
- Järvekomisjon
- Metsandussektsioon
- Geoloogiasektsioon
- Antropoloogiasektsioon
- Eesti Mükoloogiaühing
- Teoreetilise bioloogia sektsioon
- Paleontoloogiasektsioon
- Bioloogiasektsioon
- Eesti Ökoloogiakogu
- Ornitoloogiasektsioon
Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]
Seltsi kuulub ligi 1500 loodusteadlast ja -huvilist.
Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- Carl Eduard von Liphardt (1853–1862)
- Guido Samson von Himmelstiern (1862–1868)
- Carl Johann von Seidlitz (1868–1869)
- Karl Ernst von Baer (1869–1876)
- Friedrich von Bidder (1877–1890)
- Johann Georg Dragendorff (1890–1893)
- Carl Schmidt (1894)
- Edmund August Friedrich Russow (1895–1897)
- Julius von Kennel (1898–1899)
- Karl Gottfried Constantin Dehio (1899–1901)
- Grigori Levitski (1901–1905)
- Nikolai Kuznetsov (1905–1911)
- Jevgeni Šepilevski (1911–1918)
- Boriss Sreznevski (1918)
- Georg Landesen (1918–1923)
- Johannes Piiper (1923–1929)
- Paul Kogerman (1929–1936)
- Hugo Kaho (1936–1939)
- Teodor Lippmaa (1939–1942)
- Armin Öpik (1944)
- Karl Orviku (1946–1952)
- Harald Haberman (1952–1954)
- Eerik Kumari (1954–1964)
- Hans-Voldemar Trass (1964–1973 ja 1985–1991)
- Erast Parmasto (1973–1976)
- Kuulo Kalamees (1976–1985)
- Kalevi Kull (1991–1994)
- Tõnu Möls (1994–2004)
- Marek Sammul (2004–2008)
- Tõnu Viik (2008–2014)
- Oive Tinn (2014–2017)
- Urmas Kõljalg (2017–)
Auliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Teuvo Ahti
- Juhan Aul (1967)
- Karl Ernst von Baer (1853)
- Jan Bonnema (1937)
- Jaan Depman (1960)
- Jaan Einasto (2003)
- Jüri Engelbrecht (2003)
- Toomas Frey (2003)
- Johannes Gabriel Granö (1932)
- Harald Haberman (1964)
- Gregor von Helmersen
- Mihkel Härms (1940)
- Aleksander Jaakson (1938)
- Fred Jüssi
- Kuulo Kalamees
- Harald Keres
- Linda Kongo
- Erich Kukk
- Kalevi Kull (2012)
- Eerik Kumari (1971)
- Vilma Kuusk
- Johan Laidoner (1938)
- Johannes Lepiksaar
- Viktor Masing (1985)
- Dmitri Mendelejev (1904)
- Neeme-Õnneleid Mikelsaar (1980)
- Tõnu Möls (2003)
- Arthur von Oettingen (1893)
- Karl Orviku (1963)
- Erast Parmasto (1988)
- Johannes Piiper (1956)
- Konstantin Päts
- Heinrich Riikoja (1956)
- Jüri Ristkok (1979)
- Juhan Ross (1985)
- Arvo Rõõmusoks
- Hugo Salasoo
- Friedrich Schmidt (1869)
- Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski (1901)
- Helle Simm (1980)
- Friedrich Georg Wilhelm von Struve (1853)
- Vadim Želnin
- Rudolf Tamm (1976)
- Tarmo Timm
- Eduard von Toll (1991)
- Heino Tooming (1990)
- Hans Trass (1988)
- Zenbei Uchijima
- Mihkel Veiderma (1997)
- Tõnu Viik (2014)
- Gustav Vilbaste (1956)
- Ferdinand Johann Wiedemann (1869)
Aupresidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1984 Harald Haberman
- 1991 Hans Trass
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kongo, Linda 2003. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat: 1853–2003. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.