Arnold Susi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arnold Susi 1938. aastal

Arnold Susi VR I/3 (23. detsember 1895 (vkj)/ 4. jaanuar 1896 Livonia, Kubani oblast29. mai 1968 Tallinn) oli Otto Tiefi valitsuse haridusminister, ametilt advokaat.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold Susi sündis Põhja-Kaukaasias eesti külas kooliõpetaja peres. Alates 1902 elati Armaviri linnas, 1907 tuli pere Tallinna. Õppis 1907-1914 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1915-1916 Petrogradi Ülikooli ajaloo-filoloogia instituudis.

Alates 1915 Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi, hiljem EÜS Põhjala liige.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ning lõpetas augustis 1916 1. Peterhofi lipnikekooli. Abiõpetaja sõjakoolis.

Jaanuarist 1917 nooremohvitser 3. tagavarapolgus, juulist 1917 296. Grjazovetsi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias.

Novembrist 1917 kuni märtsini 1918 teenis Tallinnas olevas 3. Eesti polgus.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold Susi soomusronglasena Vabadussõja ajal laiarööpmelisel soomusrongil nr 1.

Vabadussõjas oli algul laiarööpmelisel soomusrongil nr 1. Ja seejärel alates 14. jaanuarist 1919 1. Tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu rühmaülem, kellena osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal.

Märtsist 1919 Sõjaministeeriumi asjaajaja, septembrist 1919 lähetati Pihkvasse rahudelegatsiooni juurde, oktoobrist 1919 Sõjaministeeriumi kodifikatsiooni osakonnas ja juulist 1920 Sõjaministeeriumi juriskonsuldi (juriidilise nõuandja) sekretär.

Alamleitnant märtsist 1920, leitnant aprillist 1920, alamkapten maist 1920, kapten jaanuarist 1924. Augustis 1920 vabastati teenistusest.

Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni.

Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Peale Vabadussõda tööl Põllutööministeeriumi maakorralduse peavalitsuses.

1924. aastal lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, alates 1924 Tallinnas advokaadi abi ja advokaat.

Oli Tallinna linnavolikogu liige, Eesti Muuseumiühingu, Estonia seltsi, Eesti Rahvuslaste Klubi, Eesti-Inglise Kultuuriühingu ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige.

Saksa ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige, septembrist 1944 Otto Tiefi valitsuse haridusminister.

Vangilaagris ja asumisel[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude võim arreteeris ta 9. oktoobril 1944 Tallinnas.

2. juulist - 3. juulini 1945 toimunud NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi kohtuistungil Moskvas mõisteti Arnold Susi süüdi Vene SFNV kriminaalkoodeksi § 58 / 2 järgi, mille säte kõneleb katsest eraldada Nõukogude Liidu küljest mõni tema territooriumi osa. Alles mõni nädal hiljem kvalifitseeriti süüdistus ümber § 58 / 1a järgi, mis käsitleb nõukogude isamaa reetmist.[1]

Mõisteti 8 aastaks vangi ja 8 aastaks asumisele. Oli vangis kuni 1952. aastani Komi ANSV-s PetšorLagis ja Karaganda oblastis Spasski vangilaagris. Oktoobrist 1952 asumisel Krasnojarski krais Abakanis, kust vabanes jaanuaris 1958.

1958-1960 oli Abakanis kohaliku Hakassi rahvusteatri kunstiline ja muusikaline juht, pärast Eestisse jõudmist (1960) elas Vasulas.

Tutvus vanglas Aleksander Solženitsõniga, kellest sai paljuski tema mõjul kirjanik, dissident ja vabadusvõitleja. 1963-1968 külastas A. Solženitsõn teda ja tema perekonda mitu korda Vasulas ja lõpetas seal raamatu Gulagi arhipelaag kirjutamise.

„Sarvraamide tagant paistab sirge kulmujoon, nägu tundub kohe range ja pilk läbitungiv – sellisena me kujutlemegi meie sajandi haritud inimest. Juba enne revolutsiooni oli ta õppinud Petrogradis ajaloo-keeleteaduskonnas ning iseseisva Eesti kahekümne aasta jooksul säilitanud suurepärase hääldusega vene keele oskuse. Hiljem Tartus oli ta saanud juriidilise hariduse. Peale emakeele valdas ta veel saksa ja inglise keelt ning oli kõik need aastad pidevalt jälginud Londoni "Economist'i" ja "Bericht'e", saksakeelseid teaduslikke ülevaateid, uurinud mitmete riikide konstitutsioone ja koodekseid – ja nüüd esindas ta meie kongis tagasihoidlikult ja väärikalt Euroopat.“

Aleksandr Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag", I osa, lk 165.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abikaasa Ella-Adelgunde oli Lenderi gümnaasiumi ajaloo-, psühholoogia- ja kodanikuõpetuse õpetaja (1899-1963, küüditati 1949, vabanes 1958). Tema vanem poeg Heino Susi (1925-1987) oli soomepoiss, kirjanik ja biokeemik, noorem poeg Arno Susi (1928-1993, küüditati 1949, vabanes 1958) oli majandusteadlane ja tütar Heli Susi (1929-2020, küüditati 1949, vabanes 1957) oli saksa keele õpetaja ja tõlkija.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Testament uues tsiviilseadustikus". Vaba Maa nr 87, 19. aprill 1937. Lk 2.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Fail:Võõrsil vastu tahtmist.jpg
Arnold Susi, "Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest" (2011)

Mälestusteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19571960 Hakassia pealinnas Abakanis asumisel olles kirjutas ta mälestusi, mis avaldati pool sajandit hiljem.

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rahvas ja riik". Koostaja Hando Runnel, Tartu: Ilmamaa, 2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mart Laar. "September 1944: Otto Tiefi valitsus". Tallinn: Varrak, 2007 lk 331

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Audiovisuaalsed allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiosaated[muuda | muuda lähteteksti]

Videod[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Paul Kogerman
Eesti haridusminister
18. september 1944
12. jaanuar 1953
Järgnev:
Gustav Suits
(ei astunud ametisse)