Leevi küla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Räpina valla külast; Põlva valla küla kohta vaata artiklit Leevijõe.

Leevi

Elanikke: 207 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 4195[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 57′ N, 27° 13′ E
Leevi küla (Eesti)
Leevi küla

Leevi on küla Põlva maakonnas Räpina vallas. Küla lähistel paikneb Leevi veskijärv.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Leevi küla asub Põlva maakonna lõunaosas, Võhandu jõe keskjooksul. Leevi külgneb läänes Jõeveere ja Himmiste külaga, põhjas Vareste, Süvahavva ja Vinso külaga, idas Nohipalo ja Lihtensteini külaga, lõunas Võru maakonna Võru valla Paidra ja Pindi külaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esmateated asulast pärinevad 1582. aastast Poola revisjonist (Lewykull). Alates 17. sajandist oli praeguse küla territoorium jaotatud kolme kihelkonna, Rõuge (Leevi mõis), Põlva (Vastse-Koiola mõis) ning Räpina kihelkonna (Palo mõis) vahel. Külas on olnud Leevi mõis, millest on tänapäevani säilinud vaid mõisa peahoone (tugevasti ümber ehitatuna), kus tegutses 2006. aastani Leevi Põhikool. Teistest mõisatest on säilinud vaid kõrval- ning abihooneid või nende varemeid ja Vastse-Koiola mõisa park.

Mõisasüdame lähedus ning soodne asukoht Võru–Räpina maanteel aitasid 20. sajandi algul kaasa Leevi kujunemisele alevikuks. 1939–1950 oli Leevi vallakeskus, hiljem külanõukogu asupaik.

13.-15. augustil 1944 pidasid Leevi metsas raske lahingu taanduvad saksa ja ründavad venelaste väed. Teise maailmasõja järgselt oli Leevi ümbrus aktiivse metsavendluse ala, 28. septembril 1978 langes Leevi lähistel võitluses operatiivtöötajatega Eesti viimane metsavend August Sabbe.

17. oktoobrini 2017 kuulus küla Veriora valda.

Küla tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Külas tegutsevad hooldekodu, kauplus, rahvamaja ja raamatukogu, on olemas Võhanduveere vabaajakompleks koos laululavaga. Võhandu jõel töötab 2002. aastast hüdroelektrijaam. Alates 1970. aastatest on Leevi kogunud tuntust Võhandu süstaslaalomi läbiviimise paigana.

Tuntud isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Leevilt olid pärit astronoom Hugo Raudsaar ja matemaatik Gerhard Rägo.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.