Joala mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Joala mõis (saksa keeles Joala) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõisa ala Ida-Viru maakonda Narva linna Kreenholmi linnaosas.

Mõis asutati 17. sajandil[2] Joala küla (? 1497 zu dem valle, 1552 thom Valle, ? 1583 Iwanküll oder Joanküll, 1615 Johallaby, 1620 Joal by) kohale; küla sai nime Narva joa järgi.

18. sajandil töötas mõisa maadel Joala mõisa saeveski, mis 12 saeraamiga võis saagida 300-400 palki ööpäevas ja seda loeti tolleaegsete suurimate saeveskite hulka kogu Venemaal.[3]

1819 rentis Paul Momma endise saeveski, mille ta vanutusveskiks ümber ehitas ja asutas Narva jõe idakaldale Joala mõisa maadele Narva linavabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik.

1821. aastal omandas pankrotistunud Robert Thorley Boltonilt (1763-1818), Joala mõisa, Narvast pärit Peterburi kaupmees Benedikt Cramer (1768–1849)[4]. Benedikt Cramer (venepäraselt Venedikt Venediktovitš Kramer) tegutses Peterburis ja oli ka Vene-Ameerika, Vene-Ameerika Kompanii juhtkonnas. kompanii osanikud asusid Peterburis, kohapeal Alaskal asutatud Uus-Arhangelski linnas aga juhtis kompanii tegevust kompanii ülem, kes oli ühtlasi ka Vene-Ameerika kuberner. Ameerikas teenitud rahaga hakkas Benedikt Cramer kokku ostma Narva ümbruse mõisasid.

Joala mõis 1929. aasta Narva linnaplaanil

1822. aastal alustas, endise vaseveski ja sepatöökoja asemel Narva külje all Georgi saarel tegevust G. Schwartzi kalevivabrik. Vennad Karl ja Georg Schwartz rendisid ala Georgi saarel Joala mõisa omanikult Peterburi 1. gildi kaupmehelt Benedikt Cramerilt[5].

1825. aasta lõpul ja 1826. aasta algul ehitas Joala mõisalt renditud Narva jõe vasakule kalda alale kalevivabriku, Narva 2. gildi kaupmees Joseph Nüsser. Ettevõte likvideeriti 1830. aastal.

Mõisa alale jäid 1857. aastal loodud Kreenholmi Manufaktuuri tööstusehitised.

1880. aastal ostis Kreenholmi Vabriku Ühisus mõisa omaniku Georg Crameri (1812–1882) käest Joala mõisa, maad ja selle juurde kuulunud Kulgu tellisetehase[6]. 1881 alustati Narva Aleksandri kiriku ehitust Joala mõisa maale, mille mõisaomanik Georg von Kramer Narva Aleksandri kirikule kinkis.

Aasta 1970. seisuga oli tõendatud, et mõisa peahoone oli hävitatud ja muudest hoonetest jäid tall ja kuivati.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016)
  2. Joala mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 27.01.2016)
  3. Metsi hakkab mõjutama tööstuse areng
  4. Peter Littke, Benedikt Cramer, Director of the Russian-American Company, www.rahb.info (vaadatud 09.11.2020)
  5. EESTIMAA PÕLLUMAJANDUS JA TALURAHVA OLUKORD UUE TALURAHVASEADUSE KEHTIMISE TINGIMUSTES XIX SAJ. 2. VEERANDIL. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 183
  6. Hoiualadega jõed Virumaal 2. Joala, Keskkonnaamet. Koostjad: Anne-Ly Feršel ja Eva-Liis Tuvi, lk 117
  7. Joala mõis Kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]