Vitraaž
Vitraaž (prantsuse keeles vitrage < ladinakeelsest sõnast vitrum – 'klaas') on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on asetatud näiteks aknaavasse (aknavitraaž)[viide?].
Ajalooline vitraaž
[muuda | muuda lähteteksti]Ühed levinuimad vitraažmaali võtteid on näiteks grisaille ehk hallitoonitehnika (12. sajand) hõbedakollaste laikudega, kuid ajapikku lisandusid muudki värvid ja maalingud. Grisaille'i tehnika puhul on tegu hallides toonides raudoksiidvärviga tõmmatud piirjoontega, mis on erineva heleduse-tumedusega. Hõbedakollane saadi hõbedasoolasid põletades.[1]
Arheoloogilised leiud Eestist
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on Pärnust leitud ohtralt värvitud aknaklaasi näiteid. Kujutatud on loomi (lõvi ja emahirv), inimesi, floorat, taevast, riste, jooni, inglit ja muud. Tallinna Jahu tänava keskaegse prügimäe leidudest oli kõige uhkemal aknaruudul kujutatud muusikut või narri flöödiga.[2]
Haapsalust on 18. sajandist teada komme, kuidas uue hoone ehitusel pühendada vapimaalinguga aken rikastele ja mõjukatele sugulastele või sõpradele, kes omast taskust pühendatud akna kinni maksma pidid.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Russow, E., Randoja, K., Bernotas, R., Tvauri, A., Rammo, R., Reppo, M., Ratas, J., Kreem, J., Lõugas, L. (2019.) "A late medieval treasure trove of Tallinn. Salvage excavations of the 15th-century landfill between the Jahu and Väike-Patarei streets." Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 185−218.
- Reppo, M. (2019). "Kümme liitrit klaasikilde Haapsalu piiskopilinnuse käimlast ehk De la Gardie’d kui oletatav lüli Haapsalu ja Hüti vahel". Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 7–28.
- Reppo, M. (2022). "Lääne-Eesti ja muu maailm: võrdlevalt Haapsalu ja Pärnu klaasileidudest". Läänemaa Muuseumi Toimetised, XXIV, 140–170.