Villu Jürjo

Allikas: Vikipeedia
Villu Jürjo (2013)

Villu Jürjo (sündinud 12. novembril 1950 Türil) on eesti luterlik vaimulik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Villu Jürjo lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi 1975 ja ordineeriti 5. oktoobril 1975. 1971–1975 oli ta kogudusetöö praktikal Saarde koguduses Elmar Salumaa juures.[1]

Jürjo on töötanud kirikuõpetajana 1975–1978 Häädemeeste ja Treimani, 1978–1980 Võru koguduses. 1980–1982 oli ta Pindi koguduses kirikuteener. 1982–1984 oli Jürjo õpetaja Petseris, 1984–1994 Urvastes. 1990–1991 oli ta ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu liige, 1991–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, 1990-1994 EELK Konsistooriumi assessor ning 1991–1995 Võru praostkonna praost. 1994–2000 oli ta õpetaja Tartu Maarja koguduses, kus osales Tartu Maarja kogudusemaja taastamises.[1]

1. juulist 2000 kuni 4. novembrini 2014 oli Jürjo Narva Aleksandri koguduse õpetaja. Ta oli ameti poolest Viru praostkonna sinodi saadik, samuti EELK Kirikukogu saadik. Ta oli ka SA Narva Aleksandri Kirik juhatuse esimees ja korraldas Narva Aleksandri Suurkiriku ülesehitamist.[1] 2000. aasta 21. juulil ilmus Õhtulehes artikkel "Kirikuõpetaja vahetas välja nii naise kui ka koguduse", milles eksabikaasa Audrone kirjeldab abielu lagunemist ja seda kuidas abikaasa ta 5 lapsega üksi jättis.

Villu Jürjo on osalenud Kraavi kiriku taastamises.[1]

Jürjo kuulus Isamaaliitu, kuid lahkus sealt omal sõnul seepärast, et "tollane peaminister Mart Laar ei tagastanud kogudusele Tartu Maarja kirikut". Praeguseks kuulub ta Keskerakonda.[2]

1990. aastal kuulus Jürjo pastor Harald Mere ja tema koduabilise tapmist uurivasse komisjoni.[3]

Koos Sirje Simsoniga on ta kirjutanud raamatu "Viru praostkonna kirikud" (Logos, 2003). Ta on tõlkinud Michel Quoisti raamatu "Palved ristiteel" (Logos, 1993).

23. oktoobril 2013 Eesti Kirikus ilmunud artikkel „Kas Narva koguduse vara läheb haamri alla?“ räägib sellest, et Viru maakohus mõistis 9. oktoobril Narva Aleksandri koguduselt ehitusettevõtte Eviko kasuks välja üle 530 000 euro. Artiklis saab sõna ka Villu Jürjo. Nädal hiljem kaebas Villu Jürjo ajalehe Eesti Kirik Pressinõukokku väites, et tegemist on laimuartikliga tema kohta. Villu Jürjo hinnangul sisaldas artikkel kontrollimata fakte. Eesti Kirik vastas, et artikli aluseks oli Põhjarannikus ilmunud lugu, millele küsiti lisakommentaare. Eesti Kirik lisas, et Villu Jürjo sai võimaluse ka eraldi artiklis selgitada laenu võtmist/tekkimist. Pressinõukogu otsustas 19. detsembril 2013, et Eesti Kirik ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud samas lehes piisavas mahus sõna.

Märtsis 2014 peatas EELK Konsistoorium pärast EELK Narva Koguduses läbiviidud siseauditit Kirikuseadustiku § 89 lg 1 alusel õp Villu Jürjo ametiülesannete täitmine Narva koguduses kuni 2014. aasta lõpuni.

4. juunil 2014 avaldas Eesti Ekspress artikli "Narva kiriku laostanud pastor Jürjo: ma ei tea, miks ma selle allkirja andsin", kus kirjeldatakse Jürjo tegevust, mis võib põhjustada EELK Narva Aleksandri Koguduse pankroti.

3. novembril 2014 lõi Jürjo vaidluse käigus käega näkku oma ülemust, Viru praosti Peeter Kaldurit. Järgmisel päeval otsustas EELK kirikuvalitsus alates jaanuarist 2015 Jürjo pensionile saata. Samal õhtul kirjutas Jürjo ise avalduse, kus palus ennast ise alates 4. novembrist vabastada Aleksandri koguduse õpetaja ametist.[4] 23. novembril otsustas Aleksandri koguduse nõukogu koguduse likvideerida ja alustada pankrotimenetlust. Jürjo ametiajal tekkinud 1,3 miljoni suuruse võla katmiseks otsustati müüa koguduse kinnisvara täies ulatuses.[5]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]