Narva Aleksandri kogudus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Narva Aleksandri kogudus

Peakorter Vabaduse tänav 20, Narva
Piirkond Narva linn
Ametlikud keeled eesti
Peaorgan Viru praostkond
Emaorganisatsioon EELK
Veebileht Narva Kirik

EELK Narva Aleksandri kogudus on luterlik kogudus Narvas, mis kasutab Narva Aleksandri Suurkirikut, mis on praegune Narva linna kirik.

Kogudus kuulub Viru praostkonda.

Koguduse õpetaja on Villu Jürjo, organist tema abikaasa Tuuliki Jürjo. Abiõpetaja on Oleg Sevastjanov. Juhatuse esimees on Ülo Korjus.

Koguduse aadress on Vabaduse 20. Jumalateenistused toimuvad Kreenholmi 22 kunagises Zinovjevi malmitöökoja hoones, mida praegu nimetatakse Narva Aleksandri kirikuks, mõnel puhul ka Aleksandri Suurkirikus Kiriku 9.

Kogudus kasutab ka Narva Aleksandri Maja Vabaduse 20, kus samuti asub kirikusaal. Kirikusaalis asuv maal kujutab Püha Perekonda ja on arvatavasti toodud Narva röövsaagina mõne Punaarmee sõduri poolt. Maal restaureeriti 2004.

Koguduse õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Koguduse esimeseks õpetajaks valiti jaanuaris 1885 Richard Julius von Paucker, kes jäi ametisse surmani 29. märtsil 1910. Tema haud Narva Aleksandri kalmistul on säilinud.

Järglaseks sai 23. aprillil 1910 Jakob Jalajas, kes ka varem oli adjunktina Narvas teeninud.

1940 valiti õpetajaks Eduard Nigol, kes suri detsembris 1942 ja on maetud Tartu Maarja kalmistule.

Juulis 1943 sai õpetajaks Juhan Suurkivi, kes aga juba jaanuaris 1944 evakueeriti Narvast.

1947. aasta jaanuarist sai hooldajaõpetajaks Elmar Kull, kes juulis 1949 vangistati. Ta vabanes augustis 1956 ja jäi õpetajaks kuni emerituuri minekuni veebruaris 1992.

Praegune õpetaja on Villu Jürjo, kes on ametis 1. juulist 2000.

Õpetaja mag. Oleg Sevastjanov on kogudust teeninud ja venekeelseid jumalateenistusi pidanud alates 1. augustist 2005.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda oli Aleksandri kogudus ainus luterlik kogudus, mis Narvas säilis. Kirikut hakati taastama ning see töötas kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk, kirikusse paigutati aga kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud.

21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994.

20. juunil 2000 tunnistati kogudus ametlikult kõigi Narvas enne Teist maailmasõda olnud luterlike koguduste (Peetri, Johannese, Mihkli) õigusjärglaseks.

19. septembril 2000 omistas president Lennart Meri kirikule suurkiriku nimetuse.

2002 sai kogudus ingerlaste Kallivere kiriku õigusjärglasena tagasi 1900. aastate alguses Peterburis valmistatud hõbedast armulauakarika, leivataldriku, leivakarbi ja veinikannu. Need esemed annetas 1935 praegu Venemaa territooriumil asuva Kallivere kirikule Soome üliõpilasliikumine. Hõbe sattus ilmselt ingerlastest sõjapõgenikega Soome. Kaaluti ka nende esemete andmist Peterburi Püha Maria kirikule.

2003 kujundas Priit Herodes koguduse vapisümbolid.

29. mail 2004 tähistati jumalateenistusega Narva Aleksandri Suurkiriku 120. aastapäeva. Pühitseti restaureeritud kirikukell. Üle-eestiline projektkoor kandis ette Urmas Sisaski "Eesti missa".

2008. aasta talvest alates toimuvad Narva Aleksandri koguduse venekeelsed jumalateenistused igal pühapäeval kell 13 suurkiriku tornis.

17. aprillil 2015 kuulutas Viru maakohus välja Narva Aleksandri Koguduse pankroti. Koguduse vastu esitas pankrotiavalduse ehitusfirma AS Eviko, väidetavalt ulatuvad koguduse kohustused kokku 2 115 021 euroni.[1]

Perioodiline väljaanne[muuda | muuda lähteteksti]

Alates aastast 2002 ilmub Narva Kirik, EELK Narva Aleksandri koguduse teataja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]