Marju Lepajõe

Allikas: Vikipeedia
Marju Lepajõe 2012 aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo.

Marju Lepajõe (sündinud 28. oktoobril 1962) on eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985 (diplomitöö "Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" tõlge", juhendaja Huno Rätsep). Aastail 19881991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996 kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga "Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga".

1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 19931998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998. aastast on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur, seejuures 1998–2001 ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetooli hoidja.

Ta on olnud külalisuurija mitme välisülikooli juures (Fribourg, Göttingen, Freiburg, Oslo, London).

Marju Lepajõe on koostanud "Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku" (1. trükk 2000, 2. parandatud trükk 2002, 3. parandatud trükk 2011).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Marju Lepajõe vanemad olid põllumajandusteadlased Jaan Lepajõe ja Leida Lepajõe[1].

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]