Kaarina Rein

Kaarina Rein (kuni 1999 Kaarina Krull; sündinud 17. märtsil 1973 Tartus) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.^[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1991. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1995 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialal. 2000. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi klassikalises filoloogias tööga "Dramatic Effects in Herodotus' Historical Narrative: Hdt. VII 44–57".^[1] 2011. aastal sai ta Tartu Ülikoolist doktorikraadi religiooniantropoloogia alal tööga "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinilised disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid".

Ta on end täiendanud Uppsala Ülikoolis, Ateena Ülikoolis, Thessaloniki Ülikoolis, Göttingeni Ülikoolis, Konstanzi Ülikoolis, Wolfenbütteli Hertsog Augusti raamatukogus ja Läti Ülikoolis.

Kaarina Rein on EYS Veljesto vilistlane.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1995–1996 oli ta Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli õppeülesande täitja, 1997–1998 Tartu meditsiinikooli ladina keele õpetaja, 1998–1999 Tartu Ülikooli keelekeskuses õppeülesande täitja, 1999–2003 keelekeskuse ladina ja uuskreeka keele õpetaja, 2003–2014 keelekeskuse lektor,^[1] 2015–2016 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia osakonna lektor, 2017. aastast Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskuse teadur.

Tartu Ülikoolis on ta lugenud ladina keele kursusi arstiteaduskonna, usuteaduskonna ja filosoofiateaduskonna üliõpilastele, samuti vanakreeka ja uuskreeka keele, antiikkirjanduse ja meditsiiniajaloo kursusi.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: meditsiiniajalugu, meditsiiniline ladina keel, varauusaegsed disputatsioonid, dissertatsioonid ja oratsioonid, uuskreeka keele ja kirjanduse retseptsioon Eestis, Herodotose ajalooteos Historia. Koostanud kõrgkooliõpikuid, avaldanud kommenteeritud tõlkeid vanakreeka, uuskreeka ning ladina keelest.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

"Ladina keel meditsiinierialadele". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 2008
"Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
"Lingua Latina in theologia". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Herodotos, katkendid pärslaste kohta „Historiai᾽s“: „Pärslaste kombed“ I rmt, ptk 131–140, „Kyrose lapsepõlv“ I rmt, ptk 107–122, „Intaphrenese naine" III rmt, ptk 118–119, „Zopyrose sõjakavalus" III rmt, ptk 150–160, „Masistese naine" IX rmt, ptk 108–113; järelsõna „Herodotos pärslastest“ Jaan Unt – Vikerkaar 1995, nr 3, lk 2–16
Plutarchos „Theseus“ („Paralleelsed elulood“), Vikerkaar 1996 nr 8–9, 1996, lk 70–97
Andonis Samarakis „Viga". Loomingu Raamatukogu 21–23, 2003
Aisopos "Aisopose valmid". Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein, värsid tõlkinud Janika Päll, illustreerinud Urmas Nemvalts. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 (sisaldab 358 valmi)
Nikos Kazantzakis "Askees. Salvatores Dei". Tõlge ja järelsõna: Kaarina Rein. Loomingu Raamatukogu 2, 2008
Gaius Iulius Caesar (Julius Caesar) „Märkmeid Gallia sõjast“, 2.16–28, 6.21–26, Rooma kirjanduse antoloogia, Tallinn, 2009, lk 182–190; eessõna Kaspar Kolk (lk 179–182)
Marcus Tullius Cicero „Kirjad lähedastele“ – Rooma kirjanduse antoloogia, Tallinn, 2009, lk 159–167
Thukydides „Ateenlaste ja meloslaste dialoog“ („Peloponnesose sõja ajalugu“ V rmt, ptk 84–116); järelsõna Mait Kõiv – Akadeemia 2009, nr 9, lk 1635–1646
Friedrich Robert Faehlmann "Vaatlusi varjatumatest põletikest". (Doktoriväitekiri Observationes inflammationum occultiorum, 1827; ladina keelest tõlkinud Kaarina Rein ja Marju Lepajõe, ilmunud Fr. R. Faehlmanni teoste III köites). Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011
Epikuros „Peamised arvamused. Ütlused“; järelsõna Toomas Lott – Akadeemia 2013, nr 5, lk 771–781
Johannes Raicus; Petrus Turdinus „Füüsikalis-meditsiiniline pühendusdisputatsioon pühenduseks Tartu juba sirguvale uuele kuninglikule kolleegiumile“ Riia, 1631. – Akadeemia 2016, nr 2, lk 210–224
Hippokrates „Inimese olemusest“ – Akadeemia 2016, nr 12, lk 2099–2111
Jorgos Seferis „Müütiline jutustus". "Logiraamat III". Tõlge ja järelsõna: Kaarina Rein. Loomingu Raamatukogu 19–20, 2019
Johannes Erici Stregnensis (Johan Stiernstråle); Andreas Arvidi „Loodusteaduslik disputatsioon taimedest“ Tartu, 1647. – Vikerkaar 2020, nr 7–8, lk 4–26
Jannis Ritsos „Kuupaistesonaat“ – Looming 2021, nr 3, lk 348−355

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2009 Ajakirja Akadeemia aastapreemia (parima tõlke eest)
2009 III preemia Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil doktoriõppe üliõpilaste kategoorias ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas (artikli „Meditsiinitopograafia Tartu linna kohta aastast 1631“ eest)
2011 Tartu Ülikooli Sihtasutuse Raefondi preemia (doktoritöö "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid" eest)
2017 Carl Schmidti teaduspreemia (aastatel 2016–2017 ilmunud meditsiiniajaloo teemaliste artiklite eest)
2021 tunnustus Friedrich Puksoo auhinna konkursil (aastatel 2019–2020 ilmunud varauusaegse meditsiini- ja loodusteaduste alaste kirjutiste eest)