Göttingeni ülikool

Aula

Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.

Ülikooli (Georgia Augusta) Hannoveri kuurvürstiriigis asutas 1734. aastal Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst George II, see avati 1737. aastal. See on vanim seni tegutsev ülikool Alam-Saksi liidumaal. Enne Göttingeni ülikooli asutamist olid Hannoveri kuurvürstid olnud Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Helmstedti ülikooli kaaseestseisjateks. Ülikooli rajamise mõtte algataja ja elluviija oli peaminister A. G. Münchhausen, kes oli Göttingeni ülikooli kuraator kuni surmani.

Ülikoolis olid teoloogia-, meditsiini-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Göttingeni ülikool oli esimene Saksa ülikool, mis oli täielikult ülalpeetav riigieelarvest. Georgia Augusta õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1770–1813. Alates 1738. aastast hakati Göttingeni ülikoolis korraldama gümnaasiumiõpetajate ettevalmistamiseks filoloogilisi seminare. Göttingenist levis see teistessegi ülikoolidesse, ka Tartu ülikooli. Göttingeni ülikool oli 18. sajandil, eriti 1770. aastaist alates, kõige parema rahvusvahelise mainega ning internatsionaalsemaid Saksa ülikoole, seal õppis arvukalt ungari, poola, taani ja rootsi üliõpilasi. Göttingenis õppis ka palju Venemaa keisririigi alamaid, enamik neist küll baltisakslased, kellele lisandusid ka Peterburis või Moskvas töötavate sakslaste pojad.

Göttingeni ülikoolis on õpetanud Carl Friedrich Gauss, Bernhard Riemann, Max Born, David Hilbert, Felix Klein, Max Planck, Werner Heisenberg, Johann Friedrich Blumenbach (1752–1840), Johann David Michaelis (1717–1791), Christian Gottlob Heyne (1729–1812), Gottfried August Bürger (1747–1794), Georg Christoph Lichtenberg (1742–1799), Abraham Gotthelf Kästner (1719–1800), August Ludwig Schlözer (1735–1809), Arnold Heeren (1760–1842), Johann Stephan Pütter (1725–1807) ja veel paljud tuntud teadlased.

Göttingeni ülikooli kasvandik Wilhelm von Humboldt oli ka Berliini ülikooli asutamise organiseerija.

Göttingen ja baltisakslased

Baltimaadest olid pärit Göttingeni ülikooli kasvandikud Karl Philipp Michael Snell (1753–1806), Riia toomkooli rektor 1780–1787; Karl Gotthard Elverfeldt (1756–1819), Apriku pastor Kuramaal; Johann Ludwig Müthel (1764–1812), Tartu ülikooli professor; Gustav Ewers (1779–1830), Tartu ülikooli professor; Johann Christian Moier (1786–1858), Tartu ülikooli professor; Aron Christian Lehrberg (1770–1813), Peterburi teaduste akadeemia liige ja «keisri hullu» Timotheus Eberhard von Bocki koduõpetaja; Nicolai Himsel (1729–1764), arst ja õpetlane Riias; Johann Friedrich von Recke (1764–1846), ajaloolane; Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756–1842), vaimulik, meedik ja literaat; Thomas Johann Seebeck (1770–1831) hilisem saksa füüsik, termoelektri avastaja, Preisi teaduste akadeemia liige; Justus Christian Loder (1753–1832) arstiteadlane, Jena ülikooli professor; Heinrich Johann von Jannau (1753–1821), publitsist ja kirikutegelane; Gustav Johann von Buddenbrock (1758–1821), jurist ja Liivimaa poliitik, osales Liivimaa talurahvaseaduste väljatöötamisel; Balthasar von Campenhausen (1745–1800), Venemaa Keisririigi valitseva senati senaator ja riigi kodifikatsioonikomisjoni liige; Friedrich Kasimir Kleinenberg (1754–1813), Tartu ülikooli professor; Johann Horn (1779–??), Tartu ülikooli professor; А. T. Svenske arstiteadlane, Peterburi teaduste akadeemia liige. Suurem osa 18. sajandil Göttingeni siirdunud eesti- ja liivimaalastest (umbes 70%) õppis riigi- ja kohtuametniku karjääri jaoks vajalikke aineid: õigusteadust, kameralistikat ja statistikat.

Kirjandus

• Arvo Tering. Göttingeni ülikool ning selle osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. Keel ja Kirjandus, 1987. Nr 9
• Arvo Tering. Göttingeni ülikool ning selle osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. Keel ja Kirjandus, 1987. Nr 10

Välislingid

• Koduleht