B5-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
Pantoteenhappe struktuurivalem

B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Inimorganismis on aktiivne pantoteenhappe D(+)vorm, mille baasil sünteesitakse inimorganismi metabolismis keskne koensüüm A.

Saamine ja depood[muuda | muuda lähteteksti]

Inimene saab B5-vitamiini nii taimsest kui ka loomsest toidust. Taimse ja loomse toidu koosseisus on B5-vitamiin koensüümina A ja fosfopantoteiinina, mille hüdrolüüs peensooles annab vaba pantoteenhappe. See imendub peensoolest naatrium-sõltuvalt.

Imendumist soodustavad biotiin ehk H-vitamiin, foolhape ja kaltsium. Imendumist võivad häirida liigne alkohol ja kohv.

Allikad: maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat.

Biofunktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Pantoteenhape kuulub inimorganismi keskse koensüümi koensüüm A koostisse ning on sel moel vajalik süsivesikute, lipiidide, aminohapete ja nukleiinhapete metabolismis osalevate ensüümide tööks.

Defitsiit[muuda | muuda lähteteksti]

Pantoteenhape on looduses väga laialt levinud ja seepärast tema defitsiiti normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei esine. Kestev ja rohke alkoholi ja kohvi tarbimine ning kestev väga äärmuslik toitumine võib mõningase puuduse tekitada.

Defitsiidi esmatunnused:

  • nõrkus,
  • oksendamine,
  • väsimus.

Pikemaajalise kestva defitsiidi korral võivad ilmneda

Üldiselt on pantoteenhappedefitsiiti raske hinnata, sest teiste B-rühma vitamiinide defitsiidi sümptomid maskeerivad neid.

Manustamine[muuda | muuda lähteteksti]

RDA (ehk B5-vitamiini soovitatav ööpäevane kogus):

  • meestel 5–10 mg
  • naistel 4–9 mg
  • lastel 3–7 mg
  • rasedatel 5–10 mg
  • imetavatel emadel 6–11 mg

B5-vitamiini lisatarbimine on kindlasti vajalik pikaaegse defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Neil, kes tarbivad kestvalt ülemäära palju alkoholi ja kohvi, on selle vitamiini lisatarbimine õigustatud. Selle oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ka alkoholismi, depressiooni, tuberkuloosi, aneemia ja muude haiguste korral.

Pantoteenhapet peaks kindlasti manustama koos tiamiini, niatsiini, B6-vitamiini, C-vitamiini, foolhappe, biotiini ja kaltsiumiga.

Ülemanustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Päevase ohutu koguannuse ülempiir pantoteenhappe korduval manustamisel on 300–400 mg, ühekordse koguannuse ohutu ülempiir 500 mg. Kuigi pantoteenhappei toksilisust pole kunagi täheldatud, ei tohiks neid piire kindlasti ületada.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. DONALD R. DAVIS, MARVIN L. HACKERT, LESTER J. REED, Biographical Memoirs, Vol 91, National Academy of Sciences The National Academies, Waschington D.C, ROGER JOHN WILLIAMS, lk 318-328, 2009, Veebiversioon (vaadatud 1.08.2013)
  2. Gerald F. Combs, Jr.,The Vitamins, 3 ed, lk 23, 2008, Elsevier Academic Press, ISBN 978-0-12-183493-7, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) (inglise keeles)