B4-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
Koliin
Füüsikalis-keemilised omadused
Keemiline valem C5H14NO
Molaarmass 104,17
IUPAC nimetus
2-Hydroxy-N,N,N-trimethylethanaminium Sünonüümid
  • B4-vitamiin, (2-Hydroxyethyl)- trimethylammoniumchlorid, 2-Hydroxy-N,N,N-trimethyl-ethanaminiumchlorid, Biocolina, Hepacholine, Lipotril jpt.
Koliini struktuurvalem
Koliini struktuur

Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B- rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.[1] Erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin.

Saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene saab seda toiduga soole mikrofloora poolt toodetuna ja sünteesib seda ka ise. Imendub peensooles aktiivse transpordina ja difusioonina.

Imendumist pärsib liigne alkohol ja kohv, rohke suhkru tarbimine. Teatud osa imendunud B4-vitamiinist fosforüülub enterotsüütide membraanis fosfokoliiniks ja seda kasutatakse organismispetsiifiliste fosfolipiidide sünteesiks.

Neid transpordivad vere lipoproteiinid. Koerakkudesse satub enamasti fosfokoliin. Peamised allikad: munakollane, kalamari, sardiinid, makrellid, kapsas.

Biofunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

B4-vitamiini on vaja:

Defitsiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reeglina ei teki. Kui tarbida liigselt kohvi, alkoholi, musta teed ja ühekülgselt toituda, siis küll. Defitsiidi tunnused:

  • rasva ladestumine maksa;
  • hemorraagia;
  • vererõhu tõus;
  • ateroskleroosi süvenemine.

Manustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ööpäevast vajadust on raske määratleda. Oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, hepatiidi, Alzheimeri tõve ja muude haiguste korral. Teda peab manustama koos tiamiini, riboflaviini, foolhappe, B12-vitamiini, A-vitamiini ja inositooliga. Toksilist toimet pole täheldatud ka väga suurte annuste korral. Selle kestvate megadooside manustamine võib põhjustada B4-vitamiini defitsiiti.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  2. John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)
  3. Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)
  4. Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)