Gori (karikaturist)
Vello Agori (kuni aastani 1935 Grigori Tõnisson, tuntud ka kui Georg Tõnisson, kunstnikunimega Gori; 20. veebruar 1894 Pärnu – 7. oktoober 1944 Tallinn) oli eesti karikaturist.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe peres. Esimesed kaks klassi käis Pärnu gümnaasiumis, siis Pärnu linnakoolis. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Töötas müürsepana. 1913. aastal asus elama Tallinna ja hakkas tööle ajalehes Leek. Esimese maailmasõja ajal 1914. aastal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse, 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi ja oli Saksa sõjavang Danzigis 1915–1918, kuid õnneks vabanes vanglast enne, kui tervis oleks lõplikult käest ära läinud. Alates 1919. aasta augustis asutas Gori koos Hendrik Saarega (Kivilombi Ints) pilkelehe Sipelgas. Ajakiri jäi aga aasta pärast seisma, kuna raamatukaupmees ja kirjastaja Jakob Ploompuu ostis enne üles Sipelga paberi ja seejärel selle toimetajad-omanikud. Samal ajal tegi ta täiendavalt kaastööd ajalehele Meie Mats ja ajakirjale Odamees. Aastatel 1920–1938 töötas ta Waba Maa toimetuses ja avaldas pilte Vello Agori nime all. Kui Jakob Ploompuu lubas Goril teha kaastööd muudelegi väljaannetele, siis kirjastusühisuse Vaba Maa juht Aleksander Veiler seda aga ei lubanud, kuid see-eest muretses talle soodsalt korteri ja pani talle palka juurde. Koos honoraridega teenis karikaturist Veileri juures 50 000 marka kuus, mis 1920. aastatel oli ministri palk. Ta oli kõige paremini teeniv kunstnik Eestis.
1928. aastal andis Gori välja karikatuuri raamatu "Knock out", mis kiiresti maha müüdi. Aastatel 1930 ja 1931 osales Gori koos Otto Krusteniga rahvusvahelisel rändnäitusel, kus Gori esines kümne karikatuuriga ja Krusten 40 karikatuuriga. Võib üsna kindlalt öelda, et just tänu sellele rändnäitusele tõusis eesti karikatuurikunst Euroopas arvestatavale kohale.
1934. aastal alanud vaikiv ajastu lõpetas Gori vaba tegevuse. Mitmed tema karikatuurid jäid tsensuuri tõttu ilmumata ja osad tõid ajalehtedele pahandusi. 1941. aastal arreteerisid Nõukogude okupatsioonivõimud, kuid vabastasid ta tingimusel, et hakkab oma ilmuvates karikatuurides kritiseerima spekulante ja loodreid, lisaks sunniti teda joonistama Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure, mis avaldati 1944 aasta oktoobris Rahva Hääles.
Sakslaste okupatsiooni ajal pidi Gori lausa kaks korda vangistuses olema. Esimese vangistuse ajal pidi kümne kuud tegema sunnitööd turbarabas. Hiljem 1941. aasta septembris vahistati Gori uuesti saksa rahva ja tema füüreri mõnitamise eest, ning ta mõisteti üheks aastaks Patarei vanglasse, kus tema kongikaaslaseks oli ta 15 aastane poeg Olevi, kes oli komsomoli astumise avalduse kirjutanud[1]. Sedasi sundisid sakslased Gorit Jossif Stalini ja Nõukogude Liidu vastaseid karikatuure joonistama, mis avaldati Eesti Sõnas. 15. juulil 1942 vabastati Gori Patarei vanglast. Järgnevalt ilmusid Gori tehtud karikatuurid ajalehtedes Maa Sõna, Eesti Sõna ja mujal küll sageli hoopis teise nime all, kuid joonistusstiil reetis kunstniku. Tema piltides polnud aga enam endist teravust. 1944. aastal avaldas ta vaid mõne karikatuuri. Kaks nädalat hiljem, pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt, kutsuti Gori ülekuulamisele Pagari tänavale. 7. oktoobril 1944 leiti Gori oma korteris Laulupeo 15–7 surnult. Ametliku teate järgi oli Gori teinud enesetapu, kuid karikaturist Edmund Valtman, kes oli temaga eelnevalt kohtunud 21. septembril 1944, ei pidanud Gori enesetappu tõenäoliseks ega välistatud tolleaegse NKVD "abistavat kätt".
Gori maeti 13. oktoobril 1944 Siselinna kalmistule, kus tema matustel esinesid kõnedega Jaan Jensen, Adamson-Eric ja Konstantin Osvet.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Juba Pärnu Gümnaasiumis oli ta hea joonistaja ja andis korra nädalas välja naljalehte, kus karikeeris õpetajaid[1]. Tema esimesed karikatuurid avaldati ajalehes Meie Mats 1911. Gori varased teosed olid juugendlikud ja ekspressionistlikud joonistused[2]. Neid ilmus 1911 Postimehe lisas Sädemed (Tartu) ja ajakirjas (Eesti) Kodu. Esimese maailmasõja ajal kujunes välja kunstnikule iseloomulik piltsatiir, mis tungis kõigi ühiskonnaelu külgedeni.[2] Tema karikatuure läbis sügav põlgus harimatute, tuimade ja ahnete uusrikaste vastu.[2] Karl August Hindrey ja Otto Krusteni kõrval oli Gori oma aja kõige populaarsem karikaturist, kes jõudis luua kokku kuni 40 000 joonistust.[2]
Väljaanded ja trükised, kus on avaldatud Gori joonistusi[3][4]
| Aastad | Väljaanne | Märkused |
|---|---|---|
| 1938 | 7me magaja päev | Noor-Eesti suveealbum (vaata Tänapäev) |
| 1934–1937 | Ahoi! | Eesti Ajakirjanike Liidu väljaanne |
| 1933 | Ajude Gümnastika | |
| Allers Familj-Journal (Hälsingborg, Rootsi) | ||
| 1941 | Ateist | Usuvastane ajakiri |
| 1931–1933 | Edasi (Leningradi ajaleht) | Bolševistlik ajaleht |
| 1911 | Eesti Kodu | |
| 1942–1943 | Eesti Sõna | |
| 1922–1938 | Esmaspäev | Ilmusid karikatuurisarjad "Sinine esmaspäev" ja "Gori nädalakroonika" |
| Helsingin Sanomat (Soome) | ||
| 1914 | Hommik | |
| 1929 | Ilo | |
| Известия (Moskva) | ||
| 1938 | Jaanipäev | Noor-Eesti suvealbum (vaata Tänapäev) |
| 1938 | Jüripäev | Noor-Eesti kevadealbum (vaata Tänapäev) |
| 1929 | Kaitse Kodu! | |
| Kaja | ||
| 1912–1914, 1919 | Kilk | |
| 1938 | Kirilind | |
| 1930 | Kirjanduslik Orbiit | |
| Kladderadatsch | Saksa sõjavangis olles joonistas Gori mõningaid karikatuure Saksa ajakirjale Kladderadatsch | |
| 1925 | Kratt | |
| 1920 | Kodu | |
| 1938 | Künnipäev | Noor-Eesti maialbum (vaata Tänapäev) |
| 1936 | Laste Rõõm | |
| 1908, 1914 | Leek | Avaldas lisaks karikatuuridele ka värsse, följetone ja lühipalu. Hiljem avaldas ka päevakajalisi vesteid. |
| Le Rire (Pariis) | ||
| 1942–1943 | Maa Sõna | |
| 1935–1938 | Maa Hääl | |
| 1919–1922 | Meie Mats | Esimene karikatuur ilmus 1911. Oli vastutav toimetaja (1919–1920) |
| 1914–1915 | Meie Tallinna Ajaleht | Toimetuse liige (1914–1915) |
| 1913–1914 | Nalja Mart | |
| 1930 | Nool | |
| 1940–1941, 1944 | Noorte Hääl | Oli toimetuse liige (1940–1941) |
| 1919 | Odamees | Tartus |
| 1931 | Olion | |
| Ogonjok | ||
| 1923, 1932, 1938–1940 | Rahvaleht | Toimetuse liige (karikaturist), ilmus karikatuurisari "Peremees ja sulane" (1939–1940) |
| Rahva Hääl | ||
| 1923–1927 | Ronk | |
| 1912, 1914 | Sarjaja | Päewalehe pilkelisa |
| Sotsiaaldemokraat | ||
| 1919–1928 | Sipelgas | Pilkelehe asutaja koos Hendrik Saarega (Kivilombi Ints) |
| 1920 | Sipelga-Kalender | |
| Sirp ja Vasar | ||
| 1934 | Suletud ümbrik | |
| 1923, 1925 | Sädemed (Postimehe lisa), Tartu | |
| Söndagsnisse-Strix (Rootsi) | ||
| The Times (London) | ||
| 1922 | Tohuvabohu | Vastutav toimetaja (ilmus 1 number) |
| 1923 | Tuulispea | |
| Tuulispää (Helsingi) | ||
| 1939 | Tänapäev | |
| 1906 | Uudised | |
| 1937–1938 | Uus Ilm (New York) | |
| 1921–1938 | Vaba Maa | Oli selle lehe karikaturist-illustraator, alates 1922 ilmusid tema karikatuurid
kõigis Vaba Maa kontserni ajalehtedes. Ilmus karikatuurisari "Eesti ajalugu" (1930–1931). Vaba Maa sulgemise põhjenduseks tõid ametivõimud Gori joonistatud viis šarži välismaa riigijuhtidest |
| 1919 | Vana Meie Mats | |
| 1922–1924 | Vikerkaar | |
| 1922–1939 | Õitsituled | |
| 1922–1940 | Ühistegelised Uudised |
Näitused[muuda | muuda lähteteksti]
Gori esines rahvusvahelistel näitustel Saksamaal, Austrias, Rootsis, sh Põhjamaade karikatuurinäitusel Saksamaal 1930–1931 ja Stockholmis 1932, eesti kunsti ülevaatenäitusel Pariisis, Lübeckis ja Kielis 1929, Kölnis ja Kopenhaagenis 1929–1930.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Gori Lori. Kerge genre. Monoloogid ja dialoog. Tallinn, 1920.
- Jänes-Koljat. Muinasjutt lastele. Tallinn, 1920.
- Kaluri Miku. Lastejutt piltidega. Tallinn, 1921.
- Kiisu-Kiisu! Lastenaljad. Tallinn, 1920.
- Knock-out. Karikatuurid ja vested. Tallinn, 1928; 2. trükk 1999.
- Kollane, must, valge. Lastelugu piltidega. Pärnu, 1920.
- Kriimustused. Naljandid. Tallinn, 1921.
- Lood lastele. Tallinn, 1921.
- Lõbus ABD lastele. Pärnu, 1922.
- Lõbus lumememm. Laste jõululeht. Pärnu, 1921.
- Miku imelikud juhtumised tähestikuga. Lastelugu – piltidega. Tallinn, 1922.
- Muiked wingus. Naljandid. Tallinn, 1921.
- Nipet-Näpet. Lastenaljad. Tallinn, 1920.
- Sõdur Sass. Lastelugu. Tallinn, 1919.
- Uudishimuline pärdik. Lastelugu piltidega. Tallinn, 1923.
- Vorstivalmistaja Haim. Hirmus ja õudne naljakas lugu kõvade närvidega lastele. Pärnu, 1920.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Romulus Tiitus. "Gori. Elust ja tööst." Tallinn, 1960.
- Eero Medijainen. "Maailm prowintsionu peeglis. Rahvusvahelised suhted ja Eesti välispoliitika karikatuuridel 1918–1940." Tartu, 1998.
- Martti Soosaar. "Tuntud ja tundmatu Gori", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003, ISBN 9985701445
- Heinz Valk Gorist (1997. aastal tehtud raadiosaate "Maailmapilt" üleskirjutus) – raamatus: "Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist", Tallinn 2012, lk 472–479
- Kas mäletad? Võitleja, veebruar 1962, nr 2, lk 8 [Johannes Lauristini, Varese, Ruusi ja Säre karikatuurid]; märts 1962, nr 3, lk 8 [Olga Lauristini, Semperi, Keerdo ja Jürna karikatuurid].
- Eesti hauakaevajad 25 aasta eest. Võitleja, juuni 1965, nr 6, lk 2 (eelmiste ja Tellmanni, Karotamme, Jakobsoni ja Semperi karikatuurid).
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
21. juunil 1920 abiellus Gori Lydia Viitpoomiga ning neil sündisid pojad Vello (1921) ja Olev (1925). Isegi poegadele nimepanekul ei jätnud Gorit maha naljasoon: Vello on tagurpidi peaaegu Olev.
Mõlemal pojal oli joonistamisannet ja huumorimeelt, kuid keeruline aeg ei soosinud nende ande arengut. Olevist sai trammijuht ja Vello oli raadioparandaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Heiki Raudla. "Alati on süüdi rööpaseadjad". Pärnu Postimees, 30. oktoober 2003.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Anne Lõugas, Näituse "Gori 100" pressitekst, 6.01.1994
- ↑ Eesti biograafiline andmebaas
- ↑ Roosmarii Kurvits ja Anu Pallas (1. detsember 2015). Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 102.
