Eesti mälu
Ilme
"Eesti mälu" on aastatel 2010–2011 ilmunud Eesti Päevalehe raamatusari.[1]
Sarjas ilmunud 50 raamatut annavad ülevaate Eesti ajaloost alates 19. sajandi keskpaigast ning moodustavad Toomas Kiho hinnangul Eesti mälestuskirjanduse paremiku. Autorite seas on nii eestlasi kui teiste rahvuste esindajaid.[2]
Sarjas ilmunud raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Kross "Kallid kaasteelised".
- August Rei "Mälestusi tormiselt teelt".
- Anna Haava "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest".
- Arnold Hinnom "Suur heitlus: Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast".
- Artur Rinne "Kui ma olin väiksekene"; "Laulud ja aastad"; "Ja kägu kukub raal…".
- Oskar Rütli "Oskar Rütli mälestusi: Ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusest (1871-1949)".
- Mari Möldre "Eesriie avaneb".
- Johan Pitka "Minu mälestused. I-III"; "Orkaanis ja džunglis: (Minu mälestused). IV".
- Heinrich Rosenthal "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel: Mälestusi aastatest 1869-1900".
- Andres Tarand "Kiri ei põle ära: Päevaraamat 1980 -…".
- Artur Adson "Neli veskit"; "Väikelinna moosekant"; "Ise idas – silmad läänes".
- Mari Raamot "Minu mälestused I-II".
- Aleksei Bellegarde "Minu mälestused Eestimaa kubernerina".
- Paul Pinna "Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944".
- Karl Ast Rumor "Aegade sadestus. I, Noorusmaa: olusid, iseloomustusi, hinnanguid"; "Aegade sadestus. II, Punane ja must: olusid, iseloomustusi, hinnanguid".
- August Kitzberg "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused. I-II".
- William Tomingas "Mälestused".
- Marta Lepp "1905. aasta romantika: Mälestused I"; "1905 aasta järellained: Mälestused II"; "Mälestused: 1905. aasta lõppvaatus. III".
- Dagmar Normet "Avanevad uksed", "…ainult võti taskus".
- Gustav Ränk "Sest ümmargusest maailmast"; "Laiemasse maailma".
- Hindrek Meri "Tagasivaateid veerevast vagunist".
- Aleksander Warma "Diplomaadi kroonika: Ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938-44".
- Johan Kõpp "Mälestuste radadel 1, Kodu ja kool"; "Mäestuste radadel 2, Tartus, 1896-1906"; "Mälestuste radadel 3"; "Mälestuste radadel 4, Laiuse õpetaja".
- Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar".
- Erika Nivanka "Soome lahe kahel kaldal".
- Karl August Hindrey "Minu elukroonika I-III"; "Murrang: Eluloolised leheküljed"; "Tõnissoni juures: (Elukroonika V)".
- Ferdinand Kull "Mässumehi ja boheemlasi: Mälestusi 1905.a. revolutsionääridest, vanglatest ja Pariisi Eesti kunstiboheemkonnast"; "Esimesi Eesti diplomaate: Mälestusi Eesti välisdelegatsiooni tegevusest 1918. aastal".
- Elfriede Lender "Minu lastele".
- Karl Ipsberg "Ühe sirge mehe elukäik".
- Henrik Visnapuu "Päike ja jõgi: Mälestusi noorusmaalt".
- Elmar Tambek "Tõus ja mõõn. 1. raamat: Mälestusi kodumaalt"; "Tõus ja mõõn. 2. raamat: Kaks okupatsiooni. Mälestusi kodumaalt".
- Tamara Miljutina "Inimesed minu elus".
- Eduard Ole "Suurel maanteel I-II".
- Hindrik Prants "Minu elukäik: Mälestusi ja pärimusi".
- Lauri Vahtre "Meenutusi kadunud maailmast ehk keskkoolist, ülikoolist, matkadest, malevast, väljakaevamistest ja muust aastail 1975-1984".
- Daniel Palgi "Murduvas maailmas: Mälestusi I-III".
- Kaarel Robert Pusta "Kehra metsast maailma. 1. vihik: Mälestusi"; "Saadiku päevik. I"; "Kirjad kinnisest majast".
- Eduard von Stackelberg "Ühe baltlase võitlustee: Püüdlused, võidud ja kaotused".
- Elmar Salumaa "Tiib pandud aastaile õlale".
- Käbi Laretei "Peotäis mulda, lapike maad".
- Arno Raag "Kõuepilvede saatel: Mälestusi (1921-1939)"; "Saatuslikus kolmnurgas: Mälestusi 1939-1944"; "Läbi varemete: Mälestusi 1944-1949".
- Friedebert Tuglas "Noorusmälestused"; "Esimene välisreis: Pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909–1910".
- Elias Kasak "Mälestusi IV-VI".
- Anton Jürgenstein "Minu mälestused. I–II".
- Carl Mothander "Rootsi kuninga valge laev: Seiklusrikas mäng rannarootslastega".
- Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi I–V".
- Eduard von Dellingshausen "Kodumaa teenistuses".
- Ernst Jaakson "Eestile".
- Arnold Susi "Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest".
- Aleksander Torjus "Sina ei pea mitte imestama".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaljuvee, Ardo (13. märts 2010). "Raamatusari „Eesti mälu" – poolsada pilku Eesti pooleteiselesajale aastale". Eesti Päevaleht. Vaadatud 23. jaanuaril 2023.
- ↑ Laurissaar, Riho (6. märts 2010). "Raamatusari „Eesti mälu" võtab kokku 150 viimast aastat". Eesti Päevaleht. Vaadatud 23. jaanuaril 2023.