Ülo Tedre

Allikas: Vikipeedia
Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal.

Ülo Tedre (12. veebruar 1928 Tallinn9. märts 2015) oli eesti rahvaluuleteadlane.

Ülo Tedre sündis 12. veebruaril 1928 Tallinnas kooliõpetajate peres. Ta asus aastal 1937 õppima Jakob Westholmi Gümnaasiumis, kuid lõpetas aastal 1946 Tallinna 7. Keskkooli. Aastatel 19461951 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogiat, spetsialiseerudes rahvaluulele. Lõpetas selle 1951. aastal eesti filoloogina, diplomitööga rahvaluule erialal. Järgnes kraadiõpe ja väitekiri teemal“Klassivõitluse kajastamine XX sajandi eesti lõppriimilises rahvalaulus”, mis käsitles muu hulgas kirjalikke riimilisi rahvalaule ning rahvalauluvormide paralleelset kirjalikku ja suulist levikut.[1]

Pikemalt töötas ta Tallinnasse asutatud Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris(1949–1999, aastail 1962–1991 sektori juhatajana, 1991–2001 folkloristika osakonna vanemteadurina). Ülo Tedre uurimistegevus oli seotud erinevate laulukultuuride ja -stiilidega (regilaul, uuemad laulud), kombestiku ja eriti maskeerimise uurimine, folkloristika ajaloo käsitlemine.[1]

Ülo Tedre on umbkaudu 400 kirjatöö autor, millest mahukamad on "Eesti rahvalaulud. Antoloogia I–IV" (1969–1974) , koostöös Hilja Kokamäega 1999 lõpetatud Jõhvi ja Iisaku regilaulude suurteos Vana Kannel 8. Kombestiku alal valmis tal ülevaade “Eesti pulmad” (1973), 2000. aastatel osales ta Carsten Bregenhoj ja Terry Gunnelli juhitud Põhjamaade maskeerimistavade projektis „Masks and mumming in the Nordic area”, mille tulemusena valmis poolesajaleheküljeline ülevaade „Masks and mumming in Estonia“ (2007).[1]

Folkloristika ajaloo kirjutised on seotud Walter Andersoni, August Annisti, Matthias Johann Eiseni, Oskar Kallase, Oskar Looritsa, Juhan Peegeli jt tegevusega. Samuti on ka kirjutanud enam kui 80 arvustust erialastele raamatutele, olnud viljakas toimeteaja, keskkooliõpikute ja kirjanduslugude rahvaluule käsitluste autor. [1]

Sovetlikus Eestis oli ta rahvusvahelisemaid folkloriste, nii suhteid sõlmides ja hoides, aga ka võõrkeeltes avaldades: näiteks folkloristika ajaloo ja rahvajuttude käsitlused, eesti, vene, inglise ja saksa keeles ilmunud populaarsed kombestikukäsitlused jpm. Viljakas oli koostöö helilooja Veljo Tormisega: ta valmis ja seadis kooriseadetele tekste, koostas populaarse „Regilauliku“.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Anne Ostrak, Ülo Tedre artiklid folkloorist ja folkloristikast - (Kirjandusmuuseumi pressiteade)
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3352

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]