Töölisklass

Töölisklass on sotsiaalne klass, kuhu kuuluvad tasustatud tööga tegelevad inimesed, eriti füüsilise töö tegijad ja tööstustöölised. Töölisklassi ametid on peamiselt sinikraede, aga ka mõnede valgekraede ja enamiku roosakraede tööd. Töölisklassi liikmed sõltuvad üksnes palgatööga teenitud tulust, selletõttu on osades käsitlustes töölisklassi hõlmatud peaaegu kõigi tööstusriikide kogu töötav elanikkond ning mittetööstusriikide linnades töötavad ja maapiirkondades palgatööd tegevad inimesed.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Nii nagu ka paljude teiste sotsiaalset klassi tähistavate terminite puhul, on ka töölisklassi määratletud ja kasutatud mitmes erinevas tähenduses. Kõige üldisem määratlus, mida kasutavad paljud sotsialistid, on see, et töölisklassi kuuluvad kõik need, kellel pole midagi muud peale oma tööjõu (näiteks ei omata vabrikut). Selliseid inimesi nimetati varem proletaarlasteks, aga see määratlus ei ole enam kasutuses. Selles tähenduses kuuluvad tänapäeval töölisklassi igat liiki füüsilise ja vaimse töö tegijad, välja arvatud need, kes ammutavad oma elatise ettevõtte omamisest ja teiste tööst.

Mitteakadeemilises käsitluses (teatud tüüpi teadustekstides, samuti ajakirjanduslikes ja poliitilistes analüüsides) Ameerika Ühendriikides viitab töölisklass sageli ühiskonnaosale, kes sõltub füüsilist tööd nõudvatest töökohtadest, eriti kui neile makstakse tunnitasu. Näiteks määratletakse töölisklassiks lihtsalt need, kellel puudub kõrgharidus. Seejärel jaotatakse töölisklassi ametid nelja rühma: lihttöölised, käsitöölised, kodustöötajad ja tehasetöölised.

Levinud alternatiiv, mida vahepeal sotsioloogias kasutatakse, on klassi määratlemine sissetuleku taseme järgi. Selle lähenemisviisi kasutamisel võib töölisklassi vastandada nn keskklassile majanduslike ressursside, hariduse, kultuurihuvide ning tarbivate kaupade ja teenuste alusel. Töölisklassi ja keskklassi vaheline piir võib siin tähendada punkti, millest alates jääb elanikkonnal sissetulekust pärast põhivajaduste täitmist ja esmatarbekaupade soetamist raha järele (näiteks moodsate riiete, mitte ainult söögi ja peavarju jaoks).

Mõned teadlased on esitanud arvamuse, et töölisklassi staatus tuleks defineerida subjektiivselt enesemääratluse põhimõttel. See subjektiivne lähenemine võimaldab inimestel endal, mitte teadlastel, määratleda oma "subjektiivse" ja "tajutava" sotsiaalse klassi.

Ajalugu ja kasvamine[muuda | muuda lähteteksti]

Feodaalses Euroopas ei olnud töölisklass kui selline väga arvukas. Selle asemel kuulus enamik inimesi kolmandasse seisusse, kuhu kuulusid erinevate elukutsete ja ametitega inimesed. Juristi, käsitöölist ja talupoega peeti sama sotsiaalse üksuse osaks, sest nad ei olnud aristokraadid ega vaimulikud. Sarnased hierarhiad olid väljaspool Euroopat ka teistes tööstuseelsetes ühiskondades. Nende tööliste sotsiaalset seisus arvati loomuõiguse ja levinud religioosse veendumuse kohaselt paika pandud olevat. See sotsiaalne seisus pandi proovile, eriti talurahva poolt, näiteks Saksa talurahva sõja ajal.

18. sajandi lõpus toimusid valgustusajastu mõjul Euroopa ühiskonnas muutused ja neid muutusi ei olnud võimalik takistada jumala poolt loodud muutmatu ühiskonnakorralduse ideega. Nende ühiskondade rikaste liikmete poolt loodi ideoloogiaid, mis süüdistasid paljudes töölisklassi probleemides nende moraali ja eetikat (st alkoholi liigtarbimist, tajutavat laiskust ja võimetust säästa raha). Teoses "Inglise töölisklassi tegemine" väidab E. P. Thompson, et inglise töölisklass viibis omaenda loomise juures, ja püüab kirjeldada eelmodernsete kolmanda seisuses inimeste muutumist kaasaegseks, poliitiliselt iseteadlikuks töölisklassiks.

Alates 1917. aastast hakati mitut riiki valitsema näiliselt töölisklassi huvides (vt Nõukogude töölisklass). Mõned ajaloolased on märkinud, et peamine muutus nendes nõukogudepärastes ühiskondades on massiline uut tüüpi proletariseerumine, mis oli sageli põhjustatud talurahva ja maaelanike sunniviisilise ümberasutamise poolt. Sellest ajast saati on neli suurt tööstusriiki pöördunud poolturupõhise valitsemise poole (Hiina, Laos, Vietnam, Kuuba) ning üks riik on sulgunud endasse ja muutunud kasvavaks vaesuse ja jõhkruse tsükliks (Põhja-Korea). Teised sedalaadi riigid on lagunenud (näiteks Nõukogude Liit).

1960. aastast saati on laialdane proletariseerumine ja kogukondade tarastamine toimunud kolmanda maailmas, kus on tekkinud uued töölisklassid. Lisaks on riikides nagu India aeglaselt toimunud ühiskondlikud muutused, mis suurendavad linnapiirkondades töölisklassi suurust.

Marksistlik käsitlus: proletariaat[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Marx määratles töölisklassi ehk proletariaati üksikisikutena, kes müüvad oma tööjõudu palga eest ja kellel ei ole tootmisvahendeid. Ta väitis, et just nemad vastutavad ühiskonna jõukuse loomise eest. Ta väitis, et töölisklass ehitab füüsiliselt sildu, valmistab mööblit, kasvatab toitu ja põetab lapsi, kuid ei oma maad ega tehaseid.

Proletariaadi alarühm on lumpenproletariaat (kaltsakproletriaat), kes on väga vaesed ja töötud, näiteks päevatöölised ja kodutud. Marxi arvates ei olnud nad klassiteadlikud.

"Kommunistliku partei manifestis" väitsid Karl Marx ja Friedrich Engels, et töölisklassi saatus on välja vahetada kapitalistlik süsteem proletariaadi diktatuuriga (paljude valitsus, vastanduvalt "kodanluse diktatuurile"), kaotades klassisüsteemi aluseks olevad sotsiaalsed suhted ja seejärel areneda tulevaseks kommunistlikuks ühiskonnaks, kus "igaühe vaba areng on kõigi vaba arengu tingimuseks". Üldiselt on Marksistlikus mõttes palgatöölised ja heaoluriigist sõltuvad inimesed töölisklass ning kuhjunud kapitalist elavad inimesed mitte. See lai dihhotoomia määratleb klassivõitluse. Erinevad rühmad ja üksikisikud võivad igal ajahetkel olla ühel või teisel poolel. Sellised huvide ja identiteedi vastuolud üksikisikute eludes ja kogukondades võivad tõhusalt õõnestada töölisklassi võimet tegutseda solidaarselt, et vähendada ekspluateerimist, ebavõrdsust ja omandi rolli inimeste eluvõimaluste, töötingimuste ja poliitilise võimu määramisel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Tööklassiõppe keskus Youngstowni osariigi ülikoolis
Rahvusvaheline töö- ja töölisklassi ajakiri
Töölisklassi pildid aastatel 1840–1945 McCordi muuseumi veebikogust
BBC arhiiv TV- ja raadiosaadete kogu Suurbritannia töölisklassi kohta
Liiga hoolimine. See on töölisklasside needus . David Graeber The Guardiani eest. Märts 2014.
USA aastatuhanded tunnevad end rohkem töölisklassina kui ükski teine põlvkond . Eestkostja. Märts 2016.