Postkapitalism

Allikas: Vikipeedia

Postkapitalism on hüpoteetiline majandussüsteem, mis võib tulevikus asendada kapitalismi.

Postkapitalistlikud majandussüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

On võimalik, et tulevikus kapitalism iganeb ning asemele tuleb uus majandussüsteem. Selle süsteemi ülesehituse kohta on tehtud erinevaid oletusi. Mõned juba eksisteerivad majandusmudelid on loodud kapitalismi asendamise eesmärgil, millest olulisimad on allpool välja toodud.

Sotsialism[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sotsialistlikus majandussüsteemis on kaotatud tootmisvahendite eraomand ning tootmisvahendeid omab riik või ühistu. Tootmise majanduslikul planeerimisel peetakse silmas toodete otsest kasutusväärtust. Raamatupidamissüsteem põhineb füüsilistel kogustel või tööaja arvestusel, mitte praegusel rahandussüsteemil.
  • Ühistuline majandussüsteem põhineb tööühistutel. Selle süsteemiga on seotud mõisted mutualism ja gildisotsialism.
  • Osalusmajandus on majandussüsteem, mille korral kasutatakse ühiskonnas tootmisressursside ja tarbimise planeerimisel majandusliku mehhanismina osalusotsustamist.
  • Segu otsesest demokraatiast ja/või konsensuslikust demokraatiast, kus kõik inimesed võivad hääletada iga majandusliku küsimuse asjus ja saavad seega otseselt otsustamisprotsessis osaleda. Teoorias on selline süsteem mõeldav ka suuremate inimhulkade korral, eriti kui arvestada tänapäeva tehnoloogia võimalustega.

Turusotsialism[muuda | muuda lähteteksti]

  • Turusotsialism on majandussüsteem, mille puhul on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand või on tootmisvahendid ühistute omandiks ning alles on jäänud praegusega sarnanev rahandussüsteem ja turumajandus.
  • Majandusdemokraatia on sotsiaalmajanduslik filosoofia, mille korral säilib turumajandus, kuid ettevõtteid hakkavad demokraatlikult juhtima nende töötajad ja investeeringuid kontrollib riik koos avalike pankade võrgustikuga.[1]

Kommunism ja anarhism[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kommunismi teatakse hüpoteetilise ajastuna, mille eelastmeks on sotsialism. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ning kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele.
  • Anarhistlik kommunism on hübriid kommunismist ja anarhismist, mis propageerib riigivara kaotamist, tootmisvahendite ühisomandit ja pooldab otsest ja/või konsensuslikku demokraatiat.
  • Puudusejärgne anarhism on majanduslik süsteem, mis põhineb sotsiaalökoloogial, liberaalsel munitsipalismil ja olulisemate ressursside küllusel.[2]

Muud süsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ärivaba ühistuline ühiskond, milles ettevõtlusega tegelevad mittetulunduslikud organisatsioonid, mida ei saa keegi omada ja mida juhitakse demokraatlikult. Selliste organisatsioonide "kasum" läheb teadusuuringutele ja organisatsiooni arenguks, heategevusele või organisatsiooni varade suurendamiseks. Eraomand ja palgatöö pole sellise süsteemi puhul välistatud. Börsid lakkaksid eksisteerimast. Järkjärguline üleminek sellisele majandussüsteemile on võimalik tänu edukale konkureerimisele kapitalistlike ettevõtetega ja tänu klientidele, kes eelistavad mittetulunduslike ühistute tooteid/teenuseid.
  • Binaarökonoomika on majandussüsteem, mis pooldab eraomandit ja turumajandust ning soovitab muuta pangandussüsteemi.
  • Distributism on majandussüsteem, mis julgustab tootmisvahendite maksimaalselt laia jaotamist, et nii palju inimesi, kui võimalik, saaksid olla ettevõtjad. Väikeettevõtteid, mis toetavad ühte perekonda, väärtustatakse kõrgemalt, kui korporatsioone ja suuri valitsuse bürokraatiaid.
  • Tehnokraatial põhinev majandussüsteem. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on riigi juhtimissüsteem, kus otsustajaid valitakse vastavalt teadmistele, mitte vastavalt poliitilisele kapitalile.
  • Ressursipõhine majandus, milles kõik Maa ressursid kuulutatakse inimeste ühispärandiks ja kõikide otsuste aluseks võetakse ulatuslik uuring ressurssidest, energiast ja olemasolevast tehnoloogiast võimaldamata erilist eelist üksikule rahvusele või valitud inimeste grupile.
  • Kinkimismajandus on ühiskonnakord, milles väärtuslikke tooteid ja teenuseid jagatakse ilma konkreetse leppe või tasuta.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli(te)st Post-capitalism sellest versioonist.

  1. Schweickart, David (2002). After Capitalism. Rowman & Littlefield Publishers, Inc. Lk 22–23. ISBN 0-7425-1299-1.
  2. Bookchin, Murray (2004). Post-Scarcity Anarchism. AK Press. ISBN 9781904859062. {{cite book}}: välislink kohas |title= (juhend)