Von der Leyeni komisjon
Von der Leyeni komisjon on alates 1. detsembrist 2019 ametis olev Euroopa Komisjoni koosseis. Tegu on Euroopa Komisjoni seitsmenda koosseisuga. Selle president on Ursula von der Leyen, kes juhatab 27 volinikust (üks igast liikmesriigist peale Saksamaa, mille esindaja on president von der Leyen) koosnevat kabinetti. Ühendkuningriik ei nimetanud volinikku Euroopa Liidust lahkumise plaani ja parlamendivalimiste tõttu.
Poliitilised suunised[muuda | muuda lähteteksti]
Enne ametisseastumist tutvustatud tegevuskavas nimetas Ursula von der Leyen kuut eesmärki:[1]
Euroopa roheline kokkulepe[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava esitles von der Leyeni komisjon 11. detsembril 2019. Tegevuskava abil soovitakse saavutada ELis säästev majandus, muutes kliima- ja keskkonnaprobleemid kõikides poliitikavaldkondades võimalusteks ning ülemineku kõigi jaoks õiglaseks ja kaasavaks.[2]
Inimeste teenistuses olev majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Prioriteetideks on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, majandus- ja rahaliidu süvendamine, Euroopa sotsiaalõiguste samba täieulatuslik rakendamine, võrdõiguslikkus ja õiglane maksustamine.
Digiajastule vastav Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]
Eesmärgiks on töötada välja ühised Euroopa standardid 5G-võrkude jaoks, andmete liikumise ja kasutamise tasakaalustamine eraelu puutumatuse, julgeoleku-, turvalisuse- ja eetikanormidega, samuti digiplatvormide, -teenuste ja -toodete vastutust ja ohutust käsitlevate normide kaasajastamine ning digitaalse ühtse turu väljakujundamine.
Euroopaliku eluviisi edendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Õigusriigi kaitsmine, ELi välispiiride tugevdamine, Euroopa varjupaigasüsteemi ajakohastamine, arengukoostöö rände lähteriikidega, Euroopa sisejulgeolek (Euroopa Prokuratuuri volituste suurendamine).
Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Vaba ja aus kaubandus, aktiivsem roll koostöös naabrite ja partneritega (terviklik Aafrika-strateegia, liitumisläbirääkimised Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, strateegiline partnerlus Ühendkuningriigiga Brexiti järel), koordineeritud lähenemisviis kogu välistegevusele, alates arenguabist kuni ühise välis-ja julgeolekupoliitikani ja Euroopa kaitse (terviklik lähenemisviis ELi julgeolekule).
Uus hoog Euroopa demokraatiale[muuda | muuda lähteteksti]
Suurem sõnaõigus Euroopa inimestele, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi partnerluse tugevdamine, Euroopa Komisjoni esikandidaatide süsteemi täiustamine, suurem läbipaistvus ja rangem kontroll (kõigi ELi institutsioonide jaoks ühise sõltumatu eetikakomitee loomine), demokraatia kaitsmine (parem kaitse välise sekkumise eest, väärinfo edastamise ja internetis vihakõne levitamise vastu võitlemine.)
Volinikud[muuda | muuda lähteteksti]
| Voliniku nimi | Valdkond | Liikmesriik | Parteiline kuuluvus |
|---|---|---|---|
| Ursula von der Leyen | President | Saksamaa | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Kristlikud demokraadid |
| Frans Timmermans | Juhtiv asepresident,
Euroopa roheline kokkulepe |
Holland | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Hollandi tööpartei |
| Margrethe Vestager | Juhtiv asepresident
Digiajastule vastav Euroopa |
Taani | Uuenev Euroopa
Riiklik: Taani sotsiaalliberaalne partei |
| Valdis Dombrovskis | Juhtiv asepresident
Inimeste hüvanguks toimiv majandus |
Läti | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Uus Ühtsus |
| Josep Borrell | Välisasjade kõrge esindaja
Julgeolekupoliitika |
Hispaania | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Hispaania sotsialistlik tööpartei |
| Maroš Šefčovič | Asepresident
Institutsioonidevahelised suhted ja tulevikusuunad |
Slovakkia | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Smer – sociálna demokracia |
| Věra Jourová | Asepresident
Väärtused ja läbipaistvus |
Tšehhi | Uuenev Euroopa
Riiklik: ANO 2011 |
| Dubravka Šuica | Asepresident
Demokraatia ja demograafia |
Horvaatia | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Horvaatida demokraatlik liit |
| Margaritis Schinas | Asepresident
Euroopaliku eluviisi edendamine |
Kreeka | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Uus Demokraatia |
| Johannes Hahn | Eelarve ja haldus | Austria | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Austria Rahvapartei |
| Phil Hogan
(1. dets 2019 – 26. aug 2020) |
Kaubandus | Iirimaa | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Fine Gael |
| Mairead McGuinness
(alates 8. sept 2020) |
Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Fine Gael | |
| Mariya Gabriel | Innovatsioon, teadus, kultuur, haridus ja noored | Bulgaaria | Euroopa rahvapartei
Riiklik: GERB |
| Nicolas Schmit | Tööhõive ja sotsiaalõigused | Luksemburg | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Luksemburgi sotsialistlik tööpartei |
| Paolo Gentiloni | Majandus | Itaalia | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Demokraatlik partei |
| Janusz Wojciechowski | Põllumajandus | Poola | Euroopa konservatiivid ja reformistid
Riiklik: Õigus ja Õiglus |
| Thierry Breton | Siseturg | Prantsusmaa | Sõltumatu |
| Elisa Ferreira | Ühtekuuluvuspoliitika ja reformid | Portugal | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Sotsialistlik partei |
| Stella Kyriakides | Tervishoid ja toiduohutus | Küpros | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Dimokratikós Sinagermós |
| Didier Reynders | Õigusküsimused | Belgia | Uuenev Euroopa
Riiklik: Mouvement Réformateur |
| Helena Dalli | Võrdsus | Malta | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Leiboristlik partei (Malta) |
| Ylva Johansson | Siseasjad | Rootsi | Euroopa sotsialistlik partei |
| Janez Lenarčič | Kriisiohje | Sloveenia | Uuenev Euroopa
Riiklik: sõltumatu |
| Adina Vălean | Transport | Rumeenia | Euroopa rahvapartei
Riiklik: Rahvuslik liberaalne partei |
| Olivér Várhelyi | Naabruspoliitika ja laienemine | Ungari | Euroopa rahvapartei
Riiklik: sõltumatu |
| Jutta Urpilainen | Rahvusvaheline partnerlus | Soome | Euroopa sotsialistlik partei
Riiklik: Soome sotsiaaldemokraatlik partei |
| Kadri Simson | Energeetika | Eesti | Uuenev Euroopa
Riiklik: Eesti Keskerakond |
| Virginijus Sinkevičius | Keskkond, ookeanid ja kalandus | Leedu | Sõltumatu
Riiklik: Roheliste ja Talurahva Liit |