Käru raamatukogu

Käru raamatukogu asub lasteaiahoones

Käru raamatukogu on raamatukogu Käru alevikus. See on Türi Raamatukogu struktuuriüksus.

Raamatukogu aadress on Viljandi maantee 17 Türi vald Järva maakond.

Ajalugu

Raamatukogunduse algusaastaks Käru mail võib pidada 1882. aastat, kui Käru inimesed Hans H. Gross ja Rehe Gustav Jannsen organiseerisid esimese registreerimata eraraamatukogu. Paari aastaga kasvas raamatute arv 200ni. Raamatukapid valmistas Jüri Kalt ja raamatuid hoiti tema juures kodus. 1883 jagati raamatud kontrollide hirmus laiali. Ajaleht Eesti Postimees kirjutab:

Mõne aasta eest kaotas mõis Kullimaa külast kõrtsi ära, aga nüüd leiame säält kena raamatukogu, kus ligi 300 kõige paremat Eesti keeli raamatut igale teaduse nõudjale ja lohutuseotsijale waimu toitu wõiwad anda...

1897. asutati Õigeusu abikooli õpilasraamatukogu 32 venekeelse raamatuga. 1900 osteti juurde 70 venekeelset ja 14 eestikeelset raamatut. 1910 muretseti juurde käsiraamatuid 11 nimetust, peamiselt usuõpetuse alalt. 1909–1922 tegutses Käru Haridusseltsi Eraalgkooli raamatukogu. Esimestel õpetamise aastatel raamatukogu ei olnud. Kümne aasta pärast oli kogus raamatuid 200 ringis. Eraalgkooli asukoht oli aleviku keskel vana Tallinna–Viljandi maantee ääres.

1922–1944 asus Käru mõisahoones Käru 6-klassilise algkooli kooliraamatukogu. 10 aastaga kasvas raamatute arv 200 eksemplari peaaegu 400ni. 1940. aastaks oli raamatuid kogus 724 ja lugejaid 159. Kooli õpetajate raamatukogus oli 1940. aastal raamatute arv 492. Õpilaste lemmikraamatuteks olid Bornhöhe "Tasuja", Saali "Aita" ja "Vambola" ning Vilde "Mahtra sõda". 1922. aastal moodustati Käru Tööliste Ühisuse poolt esimene lugemislaud.

Käru Haridusseltsi raamatukogu 1920–1940

1920 asutati Käru haridusseltsi raamatukogu, mis oli avatud kolmapäeval ja pühapäeval paar tundi päevas. Esialgne asuti Käru Haridusseltsi majas. Harukogu asus Kullimaal elutoas. Raamatute laenutajaks üks kooli õpetajatest, laenutamine oli maksuline – 5 senti kahe nädala kohta. 1926 võeti raamatukogu vastu avalike raamatukogude võrku, siis oli kogu hoidmiseks vastav ruum koolimajas (mõisahoones) olemas. 1938. aasta veebruarist sai juhatajaks Otto Kolts, kes omas II järgu raamatukogu juhataja kutset. Raamatukogu oli avatud 2 korda nädalas, 2 tundi korraga. 1940. aastaks oli kogus raamatuid üle 2000. Kooli õpilaste arvust olid lugejad 2/3 (127), teisi lugejaid 428. Loetumad raamatud 1939. aastal olid Jakobsoni "Vaikne õhtu", Mälgu "Taeva palge all", Antsoni "Berliini olümpiamängud 1936" ja J. Keerniku "Talu käsitööd".

Käru Keskraamatukogu 1940–1948

1940. aasta 15. oktoobril riigistati Käru Haridusseltsi raamatukogu ja tööd alustas Käru Keskraamatukogu. Tööd juhiti ringkirjade, telefonogrammide ja käskkirjadega. Raamatukogus teostati "teatmelisnõuande tööd ja tarvitati raamatute kojukandmise meetodit".1945. aasta eelarves oli raha 7900 rubla, sh raamatute raha 1600 rubla ja töötasu 4700 rubla. Keelatud raamatute eraldamiseks koostati aastatel 1945–1967 seitse nimekirja ja akti ligikaudu 900 raamatu kõrvaldamise kohta.

Käru Külaraamatukogu 1948–1991

1948 asus raamatukogu aadressil Jaama 5A. 1951. aasta fondis oli ilukirjanduslikke raamatuid 922 ja poliitilis-teaduslike raamatuid 1110. Ajalehtede, ajakirjade kinnitatud nimekirja kuulusid: Rahva Hääl, Sovetskaja Estonija, Noorte Hääl, Talurahvaleht, Sirp ja Vasar, Nõukogude Õpetaja, Säde, Järvalane, Eesti Bolševik, Abiks Agitaatorile, Eesti Põllumajandus, Looming, Eesti Naine, Pioneer, Pilt ja Sõna, Kehakultuur. Lugejaid oli 153, laenutusi 920. 1951. aasta eelarve oli 14 854 rubla, raha raamatutele 900 rubla. Loetavamad raamatud olid Tolstoi "Kannatuste rada", Semperi "Kivi kivi peale" ja Šolohhovi "Ülesküntud uudismaa"-

Raamatukogu juures töötas poliitring, malering, kodumajandusring, põllumajandusring, näitering, laulukoor, orkester (puhkpill) ja rahvatantsuring. Raamatukogus korraldati ja viidi läbi poliitilisi, põllumajanduslikke ja populaarteaduslikke loenguid; küsimuste-vastuste õhtuid; kirjandusõhtuid ja isetegevusõhtuid; kinoseansse, ekskursioone; valmistati seinalehti; korraldati ettelugemisi-vestlusi ja raamatunäitusi. Lisaks töötas rändraamatukogu (150 raamatut) ja 3 mittekoosseisulist raamatulevitajat – neist parim Voldemar Toome.

1955–1961 oli külaraamatukogu juhatajaks Helvi Robba-Hagen. Kui aastatel 1948–1962 vahetus 7 juhatajat, siis alates 1962. aastast pea 40. aastaks oli juhataja Maigi Ehasalu-Leenurm.

Kuni 1971. aastani oli piirkonnas Käru Külaraamatukogu koos Kädva ja Jõeküla haruraamatukogu ja Lungu laenutuspunktiga, mis olid lahti üks kord nädalas (12–17) ja seal töötas Ellen Sõmer.

Käru Raamatukogu

Vaade Käru raamatukogule (2010)

1991. aastast on raamatukogu ametlik nimi Käru Raamatukogu. 1996 kolis raamatukogu oma praegusesse asukohta lasteaiahoonesse. Tänapäeval on ühes majas koos raamatukoguga ka Käru Lasteaed Peetrike, Käru vallavalitsus ja õmblusettevõte Traageldaja OÜ. 1997 avati raamatukogus Avatud Eesti Fondi toel avalik internetipunkt ja 2001. aastal sai raamatukogu interneti püsiühenduse. 2003 hakati kasutama veebipõhist programmiga URRAM ning 2004. aastast alates laenutatakse raamatuid, ajalehti ja ajakirju elektrooniliselt. Lugejate käsutuses on kolm arvutit ja ruumides toimib Wi-Fi leviala. Alates 2000. aastast töötavad raamatukogus juhataja Ilme Säde ja raamatukoguhoidja Astrit Vainsalu. Raamatukogu on avatud 6 päeval nädalas, suletud pühapäeval.

2009. aastal oli lugejaid 406 (teeninduspiirkonnas elanikke 676); laenutuste arv 16 063 ja RVL laenutusi 291; eelarves raha ligikaudu 350 000, millest teavikutele kulus ⅓. Kogu uuendati 700 eksemplari ringis, ajalehti-ajakirju saabus üle 50 nimetuse.

Laenutuste edetabeli tipus olid Tohvri "Kodutute küla", M. Lembe "Eluvöödid“, E. Aunaste "Katrin Karisma" ja M. Tarandi "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga“.

2017. aasta haldusreformi käigus ühines Käru vald Türi valla alla ning peatselt liideti ka Käru raamatukogu Türi Raamatukogu koosseisu.

Raamatukogu juhatajad

• 1.02.1938 – Otto Kolts, raamatukogu nõukogu juhataja H. Märdimaa
• .........1946 – Saima Herodes
• 9.01.1947 – Mihkelsoo
• 15.01.1948 – Helmi Jürgenstein
• 1.11.1948 – Maimo Vapper
• 15.03.1949 – Lilli Pihlak
• 23.03.1950 – Karl Kullerkupp
• 20.02.1951 – V. Girin
• 8.06.1951 – Feliks Magnus
• 24.08.1955 – Helvi Robba-Hagen
• 26.01.1962 – Maigi Ehasalu-Leenurm
• 1.01.2000 – 28.05.2019 Ilme Säde

Helvi Robba-Hagen

Helvi Robba töötas Käru Külaraamatukogu juhatajana 1955–1961. Raamatukogu asus neljas väikeses toas Jaama 5A majas koos sidejaoskonna ja korteritega. Teenindati Käru alevikku, L. Koidula nim. kolhoosi, Lungu sovhoosi, Lungu Algkooli, Kolu metsapunkti Käru osakonda, Käru 7-kl Kooli ja Käru Jaoskonna Haiglat. Raamatukogu tööaeg oli teisipäevast laupäevani 12–20, lahtioleku aeg 14–20. Tehti inventuur, seejärel tuli korrastada raamatufond ja näitlik agitatsioon. Lisaks otseselt raamatukogutööle tuli töötajatel täita oma külanõukogu piirkonna loendustel majapidamisraamatuid. Loendusi toimus rohkesti: kevadel külvide loendus, suve hakul kartulimardika kontroll, kevadel ja sügisel loomade loendus. 1959. aastal tuli osa võtta ka üleliidulisest rahvaloendusest. Raamatukogu juhataja valiti kohaliku külanõukogu saadikuks ning juurde tuli töö rahvasaadikuna.

Käru Rahvamaja isetegevusringidesse oli koondunud poolteistsada inimest ning kui kultuurimaja 11 ringile kippusid ruumid kitsaks jääma, kasutati raamatukogu ruumi orkestriproovide läbiviimisel. Raamatukogu juhataja võttis osa viie isetegevusringi tööst (naisrahvatantsuring, segarahvatantsuring, näitering, käsitööring, segakoor).

Korraldati kirjandusõhtuid, viktoriine, lugejate konverentse, kirjanduslik kohus O. Toominga "Perekond Kirretid" ja suurejooneline raamatuball. Suvel korraldati kirjanduslikke ekskursioone lugejatele – Kurgjale, Palamusele ja Vargamäele.

Maigi Ehasalu-Leenurm

Maigi Ehasalu õppis raamatukogundust Tallinna Kultuurharidusala Koolis. Alates 1962. aastast asus tööle Käru Külaraamatukogus juhatajana. Töö põhisuuna töötamise algaastatel andsid NLKP kongresside ja pleenumite otsuste tutvustamine ja poliitiliste tähtpäevade tähistamine. Aastate jooksul korraldas raamatukogu

• raamatunäitusi ja välklehti, vestlusi ja küsimuste-vastuste õhtuid
• kohtumisõhtuid sõjaveteranide, komsorgide, rahvasaadikute ja kongressi delegaatidega (Vello Vare, R. Kain, Liivi Saar)
• temaatilisi õhtuid rahvaste sõpruse ja nõukogude vennalike rahvaste teemadel ("Suur Oktoober 60“, "Lenin ja lapsed“, "Tunne seeni“, "Sa mu valgete kaskede maa“, "Austa leiba“, "Teile, naised“, "Kui ootad külalisi“, "Teeme suitsu, rindemees“)
• kirjanduslikke karnevale ja balle, kirjandusõhtuid Egon Rannetist, Oskar Lutsust, Astrid Lindgreni Pipist, "Eesti vanema põlvkonna naiskirjanikest“, Anton Hansen Tammsaarest ja kohtumisõhtuid kirjanikega (Harri Jõgisalu, Eno Raud, Ellen Niit, Jaan Kross jt)
• luuleõhtuid ("Marie Under“, "Nõukogude rahvaste luulest“, "Ja südames midagi salaja tärkab…“)
• muinasjutuõhtuid ja raamatutunde lastele, viktoriine nii lastele kui täiskasvanutele ("Mis raamatust me oleme?“)
• kohviõhtuid ja reisimuljete õhtuid (Armeenia, Soome)
• teatri ühiskülastusi ja ekskursioone (L. Koidula muuseum, Tööliskelder ja Ajaloomuuseum, Vargamägi, Kurgja)

Oluliseks oli tollal loenduste (loomade, rahvastiku, põllukultuuride) läbiviimine raamatukogu töötajate poolt. Valimisjaoskonna sekretär ja sekka ka esimees on Maigi Leenurm olnud enam kui 40 aasta jooksul.

Välislingid

• Käru raamatukogu ruumis ja ajas. Käru raamatukogu koduleht
• Käru Lasteaed Peetrike