Ohvitseride park
Ohvitseride park (ka Puiestee 73b park, 20. sajandi esimesel poolel Taara aed) on park Ülejõe linnaosas Tartus Puiestee ja Jaama tänava vahelisel nõlval endise Ohvitseride maja taga.
Pargi pindala on 8424 m², see oli kasutusel kui Ohvitseride maja suveaed, kus paiknesid mh tantsuplats, võrkpalliplats jmt. 21. sajandil on sinna plaanitud nii laste mänguväljakut kui kogukonnaaeda, parki ääristavate garaažide seintel on Maari Soekovi ja Sandra Ruudu müürimaaling.[1][2][3]
Talvel on pargis kelgunõlv.[2]
Pargi nimi tuleneb paiknemisest 1950. aastate teises pooles loodud Ohvitseride kvartalis.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi lõpul oli Ohvitseride pargi koha peal Georg Sachsi aed, mille see oli Eesti Kirjameeste Seltsi tarvis välja ostnud. Aed oli 1891. aastal IV üldlaulupeo toimumispaik, hiljem läks Taara seltsi valdusse, millel oli Ohvitseride maja koha peal velodroom. Aeda hakati 20. sajandi esimesel veerandil kutsuma "Taara aiaks", seal oli avalik laste mänguplats, jalgrajad ja trepp Jaama tänavale. Jalgrattaselts korraldas nii koos Eesti Kirjameeste Seltsiga kui ka eraldi kõiksuguseid avalikke üritusi aruteluõhtutest kuni pidude ja näitusteni.[5][6]
Taara aia nime ja aia kasutamine avalikeks üritusteks jätkus pärast Taara seltsi ümberkujundamist ning ka pärast seltside tegevuse peatamist Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal. 1956. aastast kujundati Taara aia ümber Ohvitseride kvartal ning velodroomi kohale ehitatud Ohvitseride maja juurde kuuluvat aeda hakati kutsuma Ohvitseride pargiks. Aias olid võrkpalli- ja tantsuplats jm atraktsioonid, korraldati tantsu- ja muusikaaüritusi.[4][6]
1991. aastal plaanis Tartu linna monumendikomisjon luua Ohvitseride parki "Viirastuste aia", kus oleks paiknenud linnaruumist eemaldatud Nõukogude Liidu aegsed monumendid, kuid plaan jäi teostamata rahapuuduse tõttu.[7]
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vilja Kohler (10. november 2004). "Tartu sai riigilt maad mänguväljaku tarbeks". Tartu Postimees.
- ↑ 2,0 2,1 Aime Jõgi (23. oktoober 2015). "Noored õnnelikud ohvitseride majas". Tartu Postimees.
- ↑ Aime Jõgi (23. oktoober 2015). "Lenduri tütar hoiab vanemate korterit kui kallist mälestust". Tartu Postimees.
- ↑ 4,0 4,1 Aime Jõgi (23. oktoober 2015). "Stalinismiaja majad loovad uusi unistusi". Tartu Postimees.
- ↑ Johan Kõpp (27. juuni 1948). "Mälestuskilde minu esimeest laulupeost". Stockholms-Tidningen Eestlastele.
- ↑ 6,0 6,1 Ene Puusemp (24. märts 2004). "Ülejõe agulirealismis helendasid seltsid ja koolid". Postimees.
- ↑ "Unustatud kolikambrikujud". Tartu Postimees. 9. aprill 2001.