Hispaania meedia
Hispaanias on üle 150 ametliku ajalehe, umbes 1200 ametlikku telekanalit ja ligi 5000 raadiokanalit. [1][2][3]Peamised uudisteallikad on raadio ja televisioon ning ajalehtede ja ajakirjade loetavus on Euroopa keskmisest väiksem. Televisiooni vaadatavus on aga Euroopa keskmisest suurem.
Hispaania meedia olukorda iseloomustab suur piraatluse protsent. Riigis on palju litsentsita tele- ja raadiokanaleid ning ka internetipiraatlus on Euroopa keskmisest ligi kaks korda suurem.
Ajalehed
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania ajakirjanduse juured ulatuvad 17. sajandini, mil riigis levisid esimesed väljaanded. Esimesed neist (La Gazette, Le Journal des Savantes ja Le Mercure Galan) olid pärit Prantsusmaalt. Esimene Hispaanias kirjastatud väljaanne ilmus 1644. aastal ja kandis nime Gaceta Semanal de Barcelona. [4]
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaanias oli 2008. aasta seisuga 161 päevalehte, neist 21 tasuta (võrreldes 2006. ja 2007. aastaga on mõlemad arvud mõlemad väiksemad). Igal aastal ostetakse Hispaanias umbes 1500 miljonit ajalehte ja ajalehtede müügitulu ulatub igal aastal ligi 1300 miljoni euroni. [1] Hispaania ajalehed sisaldavad uudiseid sisepoliitikast, ühiskonnast, majandusest, teadusest, kultuurist, spordist jm ning kajastavad ka tähtsamaid välisuudiseid. Väga suur osa ajalehe sisust kuulub spordi kajastamisele.
Lugejaskond
[muuda | muuda lähteteksti]Kogu ajalehtede lugejaskond on umbes 39% tervest Hispaania elanikkonnast. Hispaania ajalehtede lugejatest on 58,8% mehed ja 41,2% naised. Kõige populaarsemad on ajalehed 25–54-aastaste hispaanlaste seas. Umbes 60% kogu lugejaskonnast on 25–54-aastased. Kõige väiksem on ajalehtede loetavus 14–24-aastaste hispaanlaste seas (~12%). [5]
Hispaania päevalehtede kogu lugejate arv ulatub üle 15 miljoni inimese.
Suurima lugejate arvuga ajalehed Hispaanias aasta 2010. seisuga ja nende lugejate arv. [5]
Väljaande nimi | Lugejaid |
---|---|
Marca | 2 805 000 |
El Pais | 2 022 000 |
El Mundo | 1 330 000 |
As | 1 304 000 |
El Periodico | 765 000 |
Abc | 756 000 |
Sport | 743 000 |
La Vanguardia | 735 000 |
Ajakirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]2009. aasta seisuga oli Hispaanias 12 igal nädalal ilmuvat ajakirja, mille lugejaskond ületas 300 000 piiri. Vähemalt 300 000 lugejaga oli aga samal aastal 40 igakuist ajakirja. Iga kahe nädala tagant ilmub Hispaanias kolm märkimisväärset ajakirja, mis kõik ületavad ka 300 000 lugeja piiri. Kokku on Hispaanias iganädalaste ajakirjade lugejaid ligi 9,5 miljonit. Kaks korda kuus ilmuvaid ajakirju loeb natuke alla miljoni inimese ja igakuiste väljaannete lugejaskond on üle 15 miljoni inimese. [4]
Lugejaskond
[muuda | muuda lähteteksti]Kogu ajakirjade lugejaskond moodustab umbes poole riigi (50,5%) rahvastikust. 54% ajakirjade lugejatest Hispaanias on naised ja 45,5% mehed. Hispaania ajakirjad on kõige populaarsemad 25–44-aastaste lugejate seas – selles vanuses lugejad moodustavad kogu auditooriumist 43,2%. Kõige väiksemad lugejate grupid on 13–19- ja 20–24-aastased, mõlemad vanuserühmad moodustavad kogu lugejaskonnast 8%. [5]
Kõige populaarsemad ajakirjad on eelkõige naistele suunatud ajakirjad, aga ka tervise ja sporditeemalised väljaanded. Põhiteemadeks on kõmu-uudised ja persoonilood ning ilu, stiil, tervis ja sport.
Populaarsemad iganädalased
ajakirjad ja nende lugejate arv [5]
Väljaande nimi | Lugejaid |
---|---|
Pronto | 3 610 000 |
¡Hola! | 2 840 000 |
Diez Minutos | 1 457 000 |
Semana | 1 363 000 |
Lecturas | 1 327 000 |
Iga kahe nädala tagant ilmuvad
ajakirjad ja nende lugejate arv. [5]
Väljaande nimi | Lugejaid |
---|---|
Super Pop | 464 000 |
Bravo por ti | 420 000 |
Computer Hoy | 362 000 |
Suurima lugejate arvuga igakuised
väljaanded ja nende lugejate arv [5]
Väljaande nimi | Lugejaid |
---|---|
Digital+ | 2 864 000 |
Muy Interesante | 2 249 000 |
Ono | 2 023 000 |
National Geographic | 1 444 000 |
Saber Vivir – 1 324 000 |
Raadio
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania esimene raadiojaam Radio Ibérica alustas oma tööd aastal 1923. Francisco Franco režiimi ajal kuulus kogu raadioedastus riiklikule Radio Nacional de España (RNE) monopolile. Raadio vabanes riigivõimu alt 1977. aastal. [4]
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]2005. aasta seisuga oli Hispaanias 4877 raadiokanalit, millest ligi pool, 1803, tegutses tegevusloata.[3] Olulisimad raadiogrupid on RNE, Cadena de Ondas Populares (COPE), Sociedad Española de Radio Difusión (SER) ja Onda Cero. Neist kõige populaarsem on SER, mida kuulab päevas 4,75 miljonit inimest [5] ning mille tugevaks küljeks peetakse muusikakanaleid ja uudistesaateid. [4]
Auditoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Raadiot kuulas 2010. aasta seisuga 55,2% hispaanlastest. Raadiouudised on Hispaanias populaarsemad kui trükimeedia, kuid televisioon on siiski populaarseim uudistevahendaja.[4] Kõige rohkem on raadiokuulajaid vanusevahemikus 35–44 aastat, nad moodustasid kõigist kuulajatest 21,7%. [5]
Populaarsemad raadiojaamad
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania populaarsemate raadiojaamade tutvustus ja kuulajate hulk 2010. aasta märtsi andmete järgi. [6][5]
Väljaande nimi | Selgitus | Kuulajaid (päevas) |
---|---|---|
Cadena SER | populaarseim raadiojaam Hispaanias,
mille saatekavva kuuluvad uudised, jutusaated, kultuurisaated ja muusika |
3,5 miljonit |
Cadena Dial | ainult Hispaania muusika | 1,9 miljonit |
Cadena 100 | popmuusika | 1,4 miljonit |
Televisioon
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania esimene telekanal La 1 alustas regulaarse programmi edastamist aastal 1956. Televisión Española (TVE) alla kuuluvad riiklikud kanalid La 1 ja 1966. aastal käivitatud La 2 olid pikka aega Hispaania ainsad telekanalid. Alles pärast diktaator Franco surma sai võimalikuks uute autonoomsete kanalite teke. Televisiooniturg avati erakanalitele täielikult aastal 1989. [7]
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaanias oli 2008. aasta seisuga umbes 400 litsentseeritud telekanalit [8], millest enamus on vaid kohaliku tähtsusega. Neil on veel omakorda ligi 800 tütarkanalit. Täpset edastajate arvu on aga väga raske määrata riigi telemeediamaastiku killustatuse tõttu. Lisaks tegutsevad paljud kohalikud telekanalid ilma ametliku litsentsita. [2] Kanalite arvu mõjutab ka suuresti digitelevisioonile üleminek, mis jõudis Hispaanias lõpule 2. aprillil 2010. Digitaalseid Hispaania üleriigilisi kanaleid on 32, millest 24 on tasulised. Analoogpilti edastavad veel kohalikud kanalid, kuid digitelevisioon on kättesaadav juba 98,13%-le elanikkonnast. Teenusega on päriselt liitunud 83,6% Hispaania elanikest. [9]
Auditoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Televisioon on populaarseim massimeedium Hispaanias, teler on igas majapidamises. Iga päev vaatab telerit ligi 9 inimest kümnest. [10] Hispaanlane vaatab päevas keskmiselt 225 minutit telerit, võrdluseks on Euroopa keskmine 218 minutit ja maailma keskmine 188 minutit. [2]
Vaadatuimad kanalid
[muuda | muuda lähteteksti]Tähtsaimate kanalite osakaal kogu vaadatavusest 2010. aasta mai andmete järgi. [11]
Koht | Telekanal | Grupp | Osakaal
kogu vaadata- vusest (%) |
---|---|---|---|
1. | La 1 | TVE | 15,5 |
2. | Telecinco | Gestevisión Telecinco | 15,0 |
3. | Antena 3 | Grupo Antena | 11,8 |
4. | La Sexta | Audiovisuales La Sexta | 7,7 |
5. | Cuatro | Gestevisión Telecinco | 6,5 |
6. | La 2 | TVE | 3,3 |
Internet
[muuda | muuda lähteteksti]Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaanias on interneti kasutus aasta-aastalt suurenenud, kuid on siiski Euroopa keskmisest väiksem. Internetikasutajaid oli 2009. aastal ligikaudu 29 miljonit, mis moodustab 71,8% elanikkonnast. [12] Võrdluseks olid vastavad arvud 2000. aastal 5 300 000 ehk 13,2%.[13] Keskmine hispaanlane tarbis 2008. aastal päevas 42 minutit internetti. [10]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania on kiire lairiba-interneti leviku poolest Euroopa keskmisel tasemel. [14] Sellegipoolest ei levi kiire internet maakohtadesse, mistõttu on 60% riigist kättesaadav vaid sissehelistamisega või satelliitühendusega internet. [15] Populaarsemad Hispaania internetiportaalid on suhtlusvõrgustik Tuentining uudisteportaalid Elmundo, Marca ja 20minutos. [16]
Piraatlus
[muuda | muuda lähteteksti]Probleemiks hispaanlaste internetikasutusharjumuste juures on suur piraatluse levik. 30% hispaania internetikasutajatest laadib internetist illegaalselt alla muusikat, filme, tarkvara ja muud. Euroopa keskmine vastav näitaja on 15%. Ainuüksi filmi- ja teletööstus kaotas piraatluse tõttu Hispaanias 2008. aastaga hinnanguliselt 900 miljonit eurot. USA filmitööstus on ähvardanud oma toodangu Hispaania turult ära viia, kui ei piraatluse piiramiseks ei jõustata asjakohaseid õigusakte. Erinevalt paljudest Euroopa maadest, näiteks Inglismaast ja Prantsusmaast, sellised õigusaktid Hispaanias puuduvad. [17]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 World Press Trends 2009
- ↑ 2,0 2,1 2,2 EUROPEAN AUDIOVISUAL OBSERVATORY, Yearbook 2009. Film, Television and Video in Europe.
- ↑ 3,0 3,1 Salaverría, Ramón "Media Landscape – Spain", European Journalism Centre
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Spain Press, Media, TV, Radio, Newspapers" Press Reference
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 "Resumen general de resultados EGM. Abril de 2009 a Marzo de 2010"[alaline kõdulink] Asociación para la investigación de medios de comunicación
- ↑ "Media in Spain: Newspapers, Television, Radio" What Spain
- ↑ Maxwell, R. „The Spectacle of Democracy. Spanish Television, Nationalism and Political Transition.“
- ↑ "TV market in Spain" MAVISE, database of TV companies and TV channels in the European Union and candidate countries.
- ↑ "Spain achieves D-Day" Rapid TV News
- ↑ 10,0 10,1 European Media Governance: National and Regional Dimensions.
- ↑ "Audiencias Mayo de 2010" FormulaTV
- ↑ "Top 20 countries with the highest number of internet users" Internet World Stats
- ↑ "Spain – Internet Usage Stats and Telecom Reports"[alaline kõdulink] Internet World Stats
- ↑ "Spain – Broadband Market – Overview, Statistics and Forecasts" BuddeComm
- ↑ "Internet in Spain" Wikipedia
- ↑ "Most Visited Web Sites – Spain" Netcraft
- ↑ "Spain finds that film piracy is a hard habit to break" The Guardian