Voldemar Miller
Voldemar Karl Miller (7. veebruar 1911 Tagamõisa, Kihelkonna vald, Saaremaa – 26. aprill 2006)[1] oli eesti ajaloolane, raamatuteadlane, lastekirjanik, arhivaar ja kodu-uurija.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Voldemar Miller sündis Saaremaal Kihelkonna vallas Tagamõisas.
Ta lõpetas 1929. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis aastatel 1930–1950 vaheaegadega Tartu Ülikoolis ning lõpetas selle ajaloo-keeleteaduskonnas 1950. aastal.[1]
Aastatel 1929–1930 oli ta Järvakandi klaasivabrikus ehitustööline. Aastatel 1930–1932 töötas ajalehe Meie Maa toimetuses Kuressaares. Aastatel 1933–1934 oli ta Saare maavalitsuse teedeosakonnas teetööline, 1934–1935 ajalehtede Vaba Sõna ja Uus Sõna korrektor ja reporter Tartus, 1935–1937 vabakutseline ajakirjanik ja juhutööline Tartus.[1]
Aastatel 1937–1944 oli ta Riigi Keskarhiivi hädaabiööline, vanem tehniline töötaja, arhivaar, teadur ja vanemassistent.[1]
1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse, kuid pääses tagasi Eestisse. 1944. aastal oli Saksa armees.[1]
Aastatel 1944–1950 töötas Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi ülemana, kuid vallandati poliitilistel põhjustel. Põgenes repressioonide eest Virumaale ja töötas aastatel 1950–1952 Kohtla-Järvel Käva põlevkivikaevanduses kaevurina.[1]
1952. aastal alustas Voldemar Miller üle viie kümnendi pikkust tööd Eesti teadusraamatukogudes, olles aastatel 1952–1977 ENSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu vanembibliograaf ja hiljem Baltica ja haruldaste raamatute osakonna juhataja, aastatel 1978–1996 Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nimelise raamatukogu konsultant.[1]
Voldemar Miller avaldas alates 1935. aastast arvukalt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid ajaloo, kultuuri- ja kirjandusloo, raamatuteaduse ja kodu-uurimise alal. Ta esindas eesti raamatuteadust ja kodu-uurimist konverentsidel Eestis ja välismaal ja osales "Tallinna ajaloo" koostamisel. Kodu-uurijana juhendas ta ka koolinoori. Ta kirjutas lasteraamatuid ja lühijutte.
Voldemar Miller oli alates 1995. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.[1] Ta oli ka auliige paljudes seltsides ja ühingutes.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Minevikust tulevikku. Artikleid ja ettekandeid 1940–1970. Eesti Raamat, Tallinn, 1972.
Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kiki" (1966)
- "Merehundi jutud" (1984)
- "Tilleprintsess" (1989)
- "Merehundi jutud" II (1993)
- "Sõrmkübarasõdur" (1996)
- "Konnaoja Kusti : kus on tõde, kust algab vale, teab ainult Krants" (1997)
- "Kolm kanget sõpra" (1999)
Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]
- Henry Ford. "Minu elu ja töö" (1922; eesti keeles 1938, 2. trükk 1995)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1991 Friedrich Puksoo auhind
- 1996 Riigivapi IV klassi teenetemärk[2]
- 1996 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 1998 Avatud Eesti Fondi auhind
- 1999 Nukitsa konkurss, 1. koht kirjanike kategoorias ("Tilleprintsess")
- 1999 Tallinna teenetemärk
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Peep Pillak, "Voldemar Miller 90" – Tuna 2001, nr 2, lk 121–128
- Peeter Olesk, "Teisel pool pikka päevateed: Voldemar Millerit (7. II 1911–26. IV 2006) mälestades" – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 513–515
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaak Urmet, "Voldemar Miller: igasuguseid töid on kole palju olnud" (intervjuu) – Eesti Päevaleht / Arkaadia [kirjanduslisa], 4. märts 2005, nr 3, lk 6–7
- "Voldemar Miller: 7. II 1911–26. IV 2006" – Sirp 5. mai 2006, lk 19
- Voldemar Miller 90, Tuna 2001,2
- Voldemar Miller Eesti biograafilises andmebaasis ISIK