Mooses ja vaarao
"Mooses ja Vaarao ehk Punase mere ületamine" (Moïse et Pharaon, ou Le passage de la Mer Rouge) on Gioachino Rossini ooper neljas vaatuses Luigi Balocchi ja Etienne de Jouly libretole. Esmaettekanne toimus 26. märtsil 1827 Pariisi Opéras.
Rollide esmaesitajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Nicholas-Prosper Levasseur (Moïse)
- Laura Cinti-Damoreau (Anaïde)
- Henri-Bernard Dabadie (Vaarao)
- Louise-Zulme Dabadie (Sinaïde)
- Alexis Dupont (Éliézer)
- Adolphe Nourrit (Aménophis)
- Ferdinand Prévôt (Aufide)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1824. aastal määrati Rossini Pariisi ooperiteatri Comédie-Italienne direktoriks. Ta sai suurepärase võimaluse oma ooperite lavastamiseks. Rossini õppis prantsuse keelt ja õppis tundma Pariisi publiku maitset. Prantslased hindasid suurejoonelisi kooristseene, pompoosseid lavakujundusi, haaravaid balletistseene, ekstraklassi soliste, haaravat faabulat. Enne uute teoste loomist pani ta end ja publikut proovile töötades ümber Mosè in Egitto. Ta teeles põhjalikult partituuriga ja lisas juurde muusikat, et venitada ooper neljavaatuseliseks, ehk prantslastele meelepäraseks grand opéraks. Rossini ei soovinud mitte ainult itaaliakeelse libreto tõlget, vaid täiesti uut prantsuse keeles kirjutatud teksti. Prantslaste jaoks muudetigi oluliselt Mosè in Egitto libretot ning terve ooperi muusikalist struktuuri. Sisuliselt korraldas Rossini ooperi algusest peale ümber. Originaali avastseen ("Egiptuse pimedus") viidi II vaatuse algusesse. Vaarao poja surmastseen on puudu ja Elcìa „Porgi la destra amata" sai Sinaïde'i aariaks „Ah! d'une tendre mère". Rossini kirjutas juurde Anaïse aaria „Quelle affreuse destinée", kavarteti "Dieux de la paix" ja lõpukoori „Chantons, Bénissons le Seigneur ". III vaatuse avamäng, sissejuhatus ja balletimuusika on Armida muusikanumbritest. I vaatuse avakoori võttis Rossini oma Bianca e Fallierolt.
Tulemus oli suursugusem ja vaatemängulisem kui originaal. Pariisi publik võttis teose entusiasmiga vastu. Seda mängiti regulaarselt kuni 1865. aastani. 19. sajandi teisel poolel oli aga harva Prantsusmaal esitatav, sest ooper nõudis suurt lava ja väga suurt koori. Eelistati väiksematele lavadele loodud Mosè in Egitto ettekandmist. Moïse et Pharaon taaselustus pärast Esimest maailmasõda. Seda lavastati Veronas (1919) ja Firenzes (1935), kui publiku hulgas oli ka Benito Mussolini. Milano La Scala võttis Rossini meistriteoseks peetud ooperi oma mängukavva alles 1989. aastal.
Ooper on erinevate solistide koosseisuga helisalvestatud 1956, 1968, 1971, 1974, 1983, 1988, 1992, 1997, 2003, 2004, 2009, 2018, 2022.
Rollid
[muuda | muuda lähteteksti]Rollid (nimetused prantsuse /itaalia variant):
- Moïse (bass)
- Vaarao (bass)
- Anaï / Elcìa (sopran)
- Aufide (tenor)
- Aménophis / Osiride (tenor)
- Sinaïde / Amalteast (sopran)
- Éliézer / Aronne (tenor)
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Tegevus toimub iisraellaste laagris väljaspool Memphise müüre, vaarao palees, Isise templis ning kõrbes ja Punase mere ääres. Faabula käsitleb piibellikku lugu Iisraeli rahva lahkumisest Egiptusest, mida saadab vaarao poja Amenophise ja iisraellanna Anaï, Moosese õe Marie tütre armastuslugu. Mooses põgenes Egiptusest iisraellaste juurde. Jumala käsul annab Mooses oma rahvale kümme käsku. Tema vennal Éliézeril õnnestub veenda vaaraod lubama heebrealastel riigist lahkuda. Kuid vaarao loobub peagi oma lubadusest. Jumal karistab egiptlasi selle sõnarikkumise eest pimedusega. Egiptuse rahva tungival nõudmisel nõustub vaarao ikkagi heebrealaste riigist lahkumisega. Isise preester Osiride nõuab aga, et nad tooksid eelnevalt jumalanna Isisele ohvri. Nördinud Mooses tõstab oma saua taeva poole ja seitse nuhtlust langevad Egiptuse peale. Veed muutuvad vereks, jaaniussikesed laastavad maad ja katk möllab. Vaarao ähvardab iisraellastele kätte maksta. Lõpuks otsustab vaarao teha kompromissi, et kuuletuda mõlema jumaluse käskudele. Ta laseb iisraellastel ahelates minna linnast välja. Amenophis järgneb neile läbi kõrbe koos Anaïga Punase mere äärde. Amenophis õhutab Egiptuse armeed neile kätte maksma. Pärast heebrealaste palvet eraldub Punane meri ja avab põgenemistee. Neile järgnenud Amenophise ja tema Egiptuse sõdalased neelab alla veetulv.
Peamised muusikanumbrid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koor „Dieu puissant" (osaliselt Armidast)
- Anaï ja Amenophise duett: „Ah! si je perds l'objet que j'aime"
- Koor „Jour de gloire"
- Kvintett „O toi dont la clemence"
- Aménophise ja Vaarao duett „Cruel moment!… que faire?“
- Sinaïde aaria „Ah! d'une tendre mère"
- Koor „Reine des cieux" (Bianca e Fallierost)
- Ballett (osaliselt Armidast)
- Ansambel „Mi manca la voce"
- Anaï ja Amenophise duett „Jour funeste, loi cruelle!"
- Anaï aaria „Quelle affreuse destinée!"
- Moosese palvus kooriga „Des cieux où tu résides" ( Mosè in Egittos „Dal tuo stellato soglio")
- Finaali ansambel kooriga „Chantons, bénissons le Seigneur!"
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- The New Penguin Opera Guide , London, 1997
- Opera CD. Rossini: Moïse et Pharaon, Paris, 1983
- Earl of Harewood. Kobbe’s Complete Opera Book, London, 1987