Eduardo ja Cristina

"Eduardo ja Cristina" (originaalis Eduardo e Cristina) on Gioachino Rossini ooper (dramma) kahes vaatuses Giovanni Schmidti libretole, mis oli adaptatsioon Andrea Leone Tottola ja Gherardo Bevilacqua-Aldobrandini koostatud libretost Stefano Pavesi ooperile "Odoardo e Cristina" (1810).

Esmaettekanne toimus 24. aprillil 1819 Veneetsia Teatro Benedettos.

Rollide esmaesitajad

• Carolina Cortesi (Eduardo)
• Rosa Morandi (Cristina)
• Eliodoro Bianchi (Carlo)
• Luciano Bianchi (Giacomo)
• Vincenzo Fracalini (Atlei)

Ajalugu

Nagu Rossinil oli sageli kombeks, et kui oli lepingu täitmisega kiire, kasutas ta lugusid oma varasematest ooperitest. Esietendus pidi toimuma vähem kui kuu aega pärast eelmise ooperi "Ermione" esietendust Veneetsia mainekas La Fenices. Rossini nõustus teatri impressaario Giovanni Galloga, et ta ei pea muusikat nullist komponeerima. See ettepanek sobis ja Rossini alustas tööd. Ta komplekteeris uue ooperi "Adelaide di Borgogna", "Ermione", "Ricciardo e Zoraide" ning "Mosè in Egitto" lugudest, kasutades neid kas tervikuna või osaliselt. Avamäng on kokku pandud "Ricciardo e Zoraide" ja "Ermione" avamängudest. Ta kirjutas ümber ainult secco retsitatiivid ja lisas seitse uut muusikalugu. Libretot kohandati vastavalt valitud muusikale. Lugude valiku puhul oli oluline, et Veneetsia publik ei võinud olla varem seda muusikat kuulnud. See tähendab, et sisuliselt oli tegemist pastišiga, sest 26 muusikaloost 19 olid Rossini teistest teostest. Hiljem kasutas ta sellele teosele loodud numbreid omakorda ooperis "Le comte Ory". Näiteks koori „Nel misero tuo stato”. "Eduardo e Cristina" originaalne partituuri pole säilinud. Seda on käsitsi kopeeritud seitsmes täielikus ja kahes mittetäielikus eksemplaris.

Omapärane oli, et veneetslased ei võtnud "Ermionet" eriti hästi vastu, aga "Eduardo e Christinat" saatis tohutu edu, milles oli suur osa ka lauljatel. Tähelepanuväärne on, et Eduardo rolli esitas kontraalt. Esmaettekanne algas õhtul kell kaheksa ja lõppes kaks tundi pärast südaööd. Rossini istus ise orkestris ja mängis klavessiini. Entusiastlik publik nõudis peaaegu kõigi numbrite kordamist ja kutsus heliloojat aina lavale kiitust vastu võtma.

Ooperit mängiti sel hooajal Teatro San Benedettos 25 korda. Järgmisel hooajal esitati La Fenices. Järgnesid etendused Budapestis (1820), Torinos (1821), Viinis (1821), Münchenis (1821), Lissabonis (1822), Milanos (1824), Bukarestis (1830), Bolognas (1831), Peterburis (1831), Grazis (1833) ja New Yorgis (1834). Pärast 1840. aastat mängiti ooperit üksikutel juhtudel ja ta langes peagi unustusse.

Tänapäeval on ooperit esitatud vaid 1997. aastal Rossini festivalil Wildbadis ja korrati seal 2017. aastal.

"Eduardo e Cristina" on helisalvestatud 1997. ja 2019. aastal.

Rollid

• Carlo (tenor), Rootsi kuningas
• Cristina (sopran), Carlo tütar, salaja abielus Eduardoga
• Eduardo (kontraalt), Rootsi armee kindral
• Giacomo (bass), Šotimaa prints
• Atlei (bass), kaardiväe kapten, Eduardo sõber

Süžee

Tegevus toimub Rootsis kauges minevikus. Eduardo toob uudiseid rahust ja teda tervitab Stockholmis kuningas Carlo. Samal päeval teatab kuningas, et tema tütar Cristina abiellub Šotimaa printsi Giacomoga. Cristina on aga juba salaja Eduardo naine ja neil on väike poeg Gustavo. Eduardo tulevik satub ohtu, sest kuningas Carlo laseb Eduardo vangistada. Cristina keeldub jätkuvalt Giacomole abieluettepanekust. Rootsit ohustavad venelaste väed. Eduardo sõber ja võitluskaaslane, kapten Atlei, vabastab ta vanglast ning koos alistavad nad Rootsi vägede eesotsas venelased. Pärast lahingut ulatab Eduardo oma mõõga kuningas Carlole, kes on sellest liigutatud, andestab Cristinale ja Eduardole nig annab paarile oma õnnistuse.

Muusikanumbrid

• Atlei, Giacomo, Cristina ja Carlo kvintett kooriga „Giubila, o patria, omai”
• Koor „Nel misero tuo stato”
• Eduardo kavatiin kooriga „Vinsi, ché fui d'eroi”
• Cristina aaria „È svanita ogni speranza”
• Cristina ja Eduardo duett „In que' soavi sguardi”
• Koor „Vieni al tempio”
• Carlo, Cristina, Giacomo, Eduardo ja Atlei ansambel kooriga „A che, spietata sorte”
• Koor „Impera severa”
• Cristina aaria „Arresta il colpo”
• Giacomo aaria „Questa man la toglie a morte”
• Cristina ja Carlo duett „Ahi, qual orror, oh stelle!”
• Giacomo aaria „No, tanto il labbro mio”
• Eduardo kavatiin „La pietà che in sen servate”
• Cristina ja Eduardo duett kooriga „Ah, nati è ver noi siamo”
• Carlo, Eduardo, Cristina, Giacomo ja Atlei finaali ansambel kooriga „Or più dolci intorno al core”

Allikad

• Osborne, Charles, The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini, London, 1994
• Tiit Made, Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012
• BONGIOVANNI Digital, Gioachino Rossini Eduardo e Cristina CD, Berliin, 1997