Teatro Argentina

Teatro Argentina on muusika- ja sõnalavastusteater Roomas, mis asub Largo di Torre Argentina väljakul. See on üks Rooma vanemaid teatrimaju, mille ehitamist alustas hertsog Giuseppe Sforza Cesarini 1730. aastal. Teater avati 31. jaanuaril 1732 Domenico Sarro ooperiga "Berenice". Teater on rajatud osalt antiikse Curia Pompeia kohale, mis kuulus vabariikliku Rooma Teatro di Pompeo kompleksi, kus mõrvati Julius Caesar.

Ajalugu

Teatri nimel pole mingit seost Argentina riigiga. See viitab Strasbourgi linnale, kus elas 15. sajandil itaallasest preester Giovanni Burcardo, kellest sai Roomas paavstide tseremooniameister. See Burcardo rajas oma suurejoonelise Rooma palazzetto varasest keskajast säilinud torni ümber. Koht sai nimeks Torre Argentina, mis viitas omaniku päritolule Strasbourgist, mille ladinakeelne nimi oli Argentoratum. Burcado lossi poolne tänav sai nimeks Via di Torre Argentina.

Cesarini perekonnale kuulusid 18. sajandil mitmed hooned Via di Torre Argentina ühel küljel, millest osa lammutati alles 1927.–1929. aastal. Pärast Burcado surma läks preestri vara Cesarini omandisse. Osa Burcardo palazzetto'st tuli teatrile ruumi tegemiseks lammutada, kuid nime võttis ta Burcadolt üle.

Hertsog tellis teatri projekti arhitekt Gerolamo Theodolilt. Auditoorium oli traditsioonilise hobuseraua kujuga, mis tagas parima võimaliku akustika ja hea nähtavuse kõigile pealtvaatajatele. Arhitekt Gianantonio Selva kujundas Veneetsia La Fenice Argentina eeskujul. Kui kiviseinad ja trepid välja jätta, oli teater algselt täielikult puidust. Puitpõrandaga kaetud parteris oli 40 rida pinke ja kuuele korrusele oli paigutatud 186 loožiboksi. Algupärane teatrisaal mahutas 696 inimest.

Teatrimaja on korduvalt restaureeritud ja teatrisaali on ümber ehitatud. Praeguse fassaadi autor on arhitekt Pietro Holl 1826. aastal. 1869. aastast kuulub teater Rooma linnale. Burcardo palazzetto's aadressil Via del Sudario 44 on nüüd muuseum ja raamatukogu, mis on spetsialiseerunud teatrižanride ajaloole. Teatro Argentinas asub Rooma teatriühingu peakorter. Ühingusse kuuluvad Teatro Argentina, Teatro Indias, Teatro di Villa Torlonia ja Teatro Valle.

Sündmused

Teatro Argentina tippsündmusteks 19. sajandil oli Rossini "Sevilla habemeajaja" maailma esiettekanne 20. veebruaril 1816, kohe pärast hertsog Francesco surma, samuti Verdi ooperite "Kaks Foscarit" (3. novembril 1844) ja "Legnano lahing" (27. jaanuaril 1849) maailma esiettekanded.

Aastatel 1919–1944 etendati rohkem muusikalavastusi, kuid lavastati ka Luigi Pirandello, Henrik Ibseni ja Maksim Gorki draamateoseid. Talvel 1944/1945 esitati Ameerika Ühendriikide ja Briti vägede meelelahutuseks rida oopereid. Selles teatris salvestas 1950. aastatel klassikalise muusika teoseid Santa Cecilia orkester. 1994. aastal sai teater koduks Rooma Teatro Stabilele, mis on tuntud mahukate lavastuste väljatooja ja etendajana, kuid kelle repertuaar sisaldab rohkem draama- kui muusikalavastusi.

Maailma esiettekanded

Ajavahemikul 1732–2016 on Teatro Argentinas toimunud 159 ooperi, koraali, muusikalise kompositsiooni, balletti ja opereti maailma esiettekannet. Nende seas tuntumad:

1732 – Berenice (Domenico Sarro)
1740 – Ricimero re de' Goti (Niccolò Jommelli)
1741 – Il Dario (Giuseppe Scarlatti)
1747 – Didone abbandonata (Niccolò Jommelli)
1749 – Artaserse (Niccolò Jommelli)
1756 – Antigono (Christoph Willibald Gluck)
1759 – Ciro riconosciuto (Baldassarre Galuppi)
1781 – Alessandro nell'Indie (Domenico Cimarosa)
1797 – Achille all'assedio di Troia (Domenico Cimarosa)
1811 – Baldovino (Nicola Antonio Zingarelli)
1816 – Almaviva ossia L'inutile precauzione ("Il barbiere di Siviglia") (Gioachino Rossini)
1817 – Adelaide di Borgogna ossia Ottone re d'Italia (Gioachino Rossini)
1818 – Danao (Giovanni Simone Mayr)
1819 – Otello ossia Il moro di Venezia (teine versioon, Gioachino Rossini)
1820 – Scipione in Cartagine (Saverio Mercadante)
1821 – Cesare in Egitto (Giovanni Pacini)
1822 – Zoraida di Granata (Gaetano Donizetti)
1822 – Eufemio di Messina (Michele Carafa)
1824 – Zoraide di Granata (teine versioon, Gaetano Donizetti)
1824 – Gli amici di Siracusa (Saverio Mercadante)
1844 – I due Foscari (Giuseppe Verdi)
1849 – La battaglia di Legnano (Giuseppe Verdi)
1858 – Il saltimbanco (Giovanni Pacini)
1863 – Slavimo slavno slaveni! R.531 (koraal, Franz Liszt)
1892 – Mala vita (Umberto Giordano)
1908 – La nave (Ildebrando Pizzetti)
1913 – La festa dei fiori (Giuseppe Blanc)
1918 – La sposa di Corinto (Pietro Canonica)
1928 – Le tre figliuole di Babbo Pallino (Mario Labroca)
1933 – Corsaresca (Pasquale La Rotella)
1951 – El mondo novo (ballett, Gian Francesco Malipiero)
1954 – Variazioni su un tema gioviale (Nino Rota)
2016 – Ragazzi di vita (Pier Paolo Pasolini)

Allikad

Thierry Beauvert. Opera Houses of the World, New York, 1995
Leo Beranek. Concert Halls and Opera Houses: Music, Acoustics, and Architecture, New York, 2003
Teatro Argentina / Teatro di Roma koduleht
David Kimbell. Italian Opera, Cambridge, 1991

Välislingid

Teatro Argentina Teatro di Roma