Ory krahv

"Ory krahv" (originaalis Le comte Ory) on Gioachino Rossini ooper (opéra buffa) kahes vaatuses Eugène Scribe’i ja Charles-Gaspard Delestre-Poirsoni libretole nende endi samanimelise näidendi järgi, mis omakorda ammutas ainest keskaegsest ballaadist.

Esmaettekanne toimus 20. augustil 1828 Pariisi Opéras.

Rollide esmaesitajad

Laure Cinti-Damoreau (Adèle)
Adolphe Nourrit (Ory)
Henri-Bernard Dabadie (Raimbaud)
Constance Jawureck (Isolier)
Nicholas-Prosper Levasseur (Kuberner)
Augusta Mori (Ragonde)
Alexis Dupont (1. rüütel)
Jean-Étienne-Auguste Massol (2. rüütel)
Henri-Bernard Dabadie juunior (3. rüütel)
Ferdinand Prévôt (4. rüütel)

Dirigeeris François Antoine Habeneck.

Ajalugu

Helilooja esimene kahest prantsuse suurooperist (grand opera) ja viimane keerulise faabulaga komöödia. Selles on kasutatud ooperi "Il viaggio a Reims" üheksa numbri muusikat uutele värssidele. Rongkäigu marss on ooperist "Eduardo e Cristina". Rossini kirjutas juurde 12 uut numbrit. Paistab silma oma suurepäraste ansamblite poolest. Teos on näiliselt koomiline ooper, kuna lugu on humoorikas, isegi farsi moega. Näiliselt sellepärast, et ooper kirjutati Théâtre de l'Opéra-Comique'i jaoks, mis oli spetsialiseerunud koomiliste ooperite ettekandmisele. Rossini oopus on aga tugevalt väljaspool koomilise ooperi raame. Seal on jõulised ansamblinumbrid, lüürilised aariad ja duetid ning muusikanumbrid on värvikalt orkestreeritud. Rossini loobus ka tollal obligatoorsetest kõnedialoogist ja arendas neid kui muusikaliselt läbi komponeeritud stseene.

Rossini kirjutas selle oma ainsa prantsuse koomilise melodraama vaid viieteistkümne päevaga, viibides need päevad sõbra, pankur Alejandro María Aguado maamajas. Prantsuse keele nüansside tabamiseks kasutas ta tollase väljapaistva tenori Adolphe Nourriti abi, kelle teater määras esitama peategelase partiid. Selle ooperi lavaletoomiseks oli saadud parim solistide koosseis, mida Pariisis tollal leida võis.

"Comte Ory" esietendus oli triumfaalne. Prantsuse kriitikud, sealhulgas Hector Berlioz, pidasid ooperit meistriteoseks. Kriitikud kiitsid üksmeelselt partituuri vormilist täiuslikkust. Ory krahvi lugu püsis Pariisis repertuaaris kakskümmend aastat järjest. Võinuks edasi püsida, kuid tekkisid ületamatud raskused sobiva tenori leidmisega.

Väljaspool Prantsusmaad esitati ooperit esimesena Londonis 28. veebruaril 1829, siis New Orleansis (1830), New Yorgis (1831) ja Peterburis (1838). Ooper tõlgiti itaalia keelde ning esitati ooperiavalikkusele pealkirjaga "Il Conte Ory" 10. mail 1830 Milano Teatro della Canobbianas ning 12. mail Torino Teatro d'Angennesis. 20. novembril oli see juba Napoli Teatro San Carlo laval ja 9. juunil 1831 Parma Teatro Regios. Kuid Itaalias polnud ooperi vastuvõtt sugugi nii soe kui Pariisis. Itaalias oli teine maitse ning selle teose kergust, prantsuse graatsilisust, mitmetähenduslikkust ja amoraalsust 19. sajandi Itaalias ei hinnanud. Tänapäeval on suhtumine Itaalias radikaalselt muutunud.

20.sajandi esimene ettekandmine toimus 1930. aastal Torino Teatro Regios. 1942. aastal lavastati ooper Bologna Teatro Comunales, 1952. aastal Firenze Teatro della Pergolas ja Edinburghis, 1958. aastal Milano Piccola Scalas, 1959. aastal Torino Teatro Carignanos, 1984. aastal Rossini ooperifestivalil Pesaros ning alates 2011. aastast on seda korduvalt ette kantud New Yorgi Metropolitan Operas.

Rollid

Ory (tenor), krahv
Adèle (sopran), krahvinna
Isolier (metsosopran), paaž
Raimbaud (bariton), krahvi sõber
Koduõpetaja (bass)
Ragonde (metsosopran), krahvinna kaaslane
Alice (sopran), krahvi õde
Kuberner (bass)
1. rüütel (tenor)
2. rüütel (tenor)
3. rüütel (bariton)
4. rüütel (bariton)

Süžee

Tegevus toimub 1200. aastate alguses Touraine’is Fourmoutier’de lossis. Krahvinna Adèle’i on tabanud melanhoolia, kuna tema vend ja kõik Fourmoutier’ mehed on läinud ristisõtta, et vabastada Püha Maa. Fourmoutier’ noor õde on andnud vennale tõotuse mitte võtta vastu ühtegi meest enne vaprate ristisõdijate naasmist. Kasutades ära Formoutier’ eemalolekut maskeerub armuseikluste pärast ohjeldamatuks peetav noor krahv Ory oma seiklushimulise sõbra Raimbaud' ja tema kaaslaste abiga erakuks ja tuleb lossi. Krahvinna seltsiline Ragonde otsustab suhelda lossi sulgunud erakuga. Krahvi juurde on teel tema Koduõpetaja ja paaž Isolier. Viimane on sisse võetud krahvinnast. Isolier kavatseb nunnaks riietatuna pääseda hästi valvatud lossi. See tal õnnestub. Ta kinnitab Ory krahvile, et tema ja ta kaaslased, kes on samuti maskeerinud nunnadeks, peavad lugu nii naistest kui ka veinist. Ristisõdijad saabuvad tagasi just siis, kui olukord kontrolli alt väljub. „Nunnad” peavad koos krahvinnaga veinikeldris lõbusat orgiat. See ei meeldi Ory krahvile ja paažile. Ristisõjas käinud meeste õigeaegne tagasitulek aitab Oryl ja Isolier’l end kaitsta meela krahvinna rünnakute vastu. Keeruline olukord laheneb. Ory krahv väldib etteheiteid ja põgeneb koos sõpradega kiiruga lossist läbi salakäigu. Samal ajal kiidavad kõik teised vaprate rüütlite õnnelikku tagasitulekut.

Peamised muusikanumbrid

Originaalsed

Ragonde’i, Alice’i ja Raimbaud’ tertsett kooriga „Quand Madame la Comtesse”
Kuberneri aaria kooriga „Veiller sans cesse"
Isolieri ja Ory duett „Une dame de haut parage”
Ory aaria „Que les destins prospères”
Krahvinna Adèle’i kavatiin „En proie à la tristesse"
Raimbaud aaria kooriga „Dans ce lieu Solitaire”
ansambel „Venez, amis, retirons-nous”
Ory, Raimbaud ja Kuberneri tertsett kooriga „Dans ce lieu Solitaire”
Adèle’i ja Ragonde’i duett kooriga „Écoutez! Le ciel gronde…”

Ooperist „Teekond Reimsi” üle võetud

Osa sissejuhatusest „Jouvencelles, venez vite”
Ory kavatiin „Que les destins prospères"
ansambel „Moi, je réclame”
Kuberneri aaria „Vous, notre appui”
Kuberneri kabaletta „Cette aventure”
Adèle’i aaria „En proie à la tristesse”
Kaheksa osalise finaali ansambel „Ciel ! Oh terreur”
Ory ja Adèle’i duett „Ah, quel respect, madame”
Raimbaud' aaria „Dans ce lieu solitaire"

Allikad

Stanley Sadie (toimetaja), The New Grove Dictionary of Opera, I köide, London, 1998
EMI Classic. Rossini Le Comte Ory CD, EMI Records Ltd., London, 1992
Tiit Made, Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012