Ekstravagantne arusaamatus
"Ekstravagantne arusaamatus" (originaalis L'equivoco stravagante) on Gioachino Rossini koomiline ooper (dramma giocoso per musica) kahes vaatuses Gaetano Gasbarri libretole. Esmaettekanne toimus 25. oktoobril 1811 Bologna Teatro del Corsos.
Rollide esmaesitajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Domenico Vaccani (Gamberotto)
- Marietta Marcolini (Ernestina)
- Paolo Rosich (Buralicchio)
- Tomasso Berti (Ermanno)
- Angiola Chies (Rosalia)
- Ghiuseppe Spirito (Frontino)
Dirigeeris Giuseppe Boschetti
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast La cambiale di matrimonio edu Veneetsias 1810. aastal naasis 19-aastane Rossini Bolognasse muusikaõpinguid jätkama. 1811. aasta suvel sai ta tellimuse uue ooperi komponeerimiseks Bologna Teatro del Corsole. Sellest kujunes Rossini esimene katse kirjutada kahevaatuseline ooper. Libreto koostas keskpärane libretist Gaetano Gasbarri Veneetsiast. Publik võttis noore helilooja teose hästi vastu, kuid tsensorid pidasid seda mitmel viisil taunitavaks. Öeldi, et halvustatakse sõjaväelasi ja mõnitatakse kastraate. Enne esietendust tehti küll tekstis mõningaid parandusi, kuid kohalik võim sekkus ja keelas ikkagi teose esitamise pärast kolme etendust. Põhjuseks oli kriitikute hinnangu arvestamine, et sisu on maitsetu. Ei meeldinud, et armunud noormees vabaneb oma vanemast rivaalist, öeldes talle, et nende armastuse objekt ei ole naine, vaid maskeeritud kastraat.
Etenduse ebaõnnestumine masendas Rossinit ning põhjustas vihapuhangu ja kakluse ooperi Il trionfo di Quinto kooriproovis helilooja Fabio Domenico Pucciniga (helilooja Giacomo Puccini vanaisa), mille jaoks Rossini kirjutas ühe aaria. Tüli lõppes Rossini arreteerimisega. See oli üks põhjusi, miks helilooja Bolognast Veneetsiasse lahkus.
1825. aastal kohendati ooperit ja lisati muusikapalasid teistest Rossini ooperitest. Ka libretot muudeti sedavõrd, et lisatud lood oleks faabulaga seotud. Pealkiri jäi samaks. Seda versiooni esitati Triestes. Seejärel vajus ooper unustuse hõlma.
Trieste versiooni esitati uuesti alles 1965. aasta septembris Sienas. Edasi järgnesid etendused Wexfordi festivalil (1968), Bernis (1973), Bad Wildbadis (1993, 2000), Hamburgis (2001), New Yorgis (2004), Berliinis (2004), Garsingtoni ooperifestivalil (2004), Pesaros Rossini ooperifestivalil (2002, 2008) ja Rieheni ooperifestival (2011).
Ooper on helisalvestatud 1974., 2001. ja 2008. aastal.
Rollid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernestina (kontraalt), Gamboretto tütar
- Gamboretto (bass), rikas talupoeg
- Buralicchio (bass), valitud Ernestinale abikaasaks
- Ermanno (tenor), vaene noormees, armunud Ernestinasse
- Rosalia (sopran), Ernestina kaaslane
- Frontino (tenor), Gamboretto sulane ja Ermanno usaldusisik
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Uustalunik Gamberotto on valinud oma tütrele Ernestinale tulevaseks abikaasaks rikka, kuid lihtsameelse Buralicchio. Ernestina on kirjandushuviline. Teda imetleb rahatu loomuga vaene noormees Ermanno, kes ilmub tallu eraõpetaja rollis, et olla oma kallima lähedus. Abiellumishimulise Buralicchio diskrediteerimiseks kasutatakse võltsitud kirja, millega levitatakse kuulujuttu, et Ernestina on tegelikult kastraat ja tema nimi on Ernesto. Ernesto olevat maskeerinud tüdrukuks, et vältida sõjaväeteenistust. Buralicchio usub seda juttu ja loobub maskeerunud naisest, kuid laseb arreteerida sõjaväekohuslase Ernesto. Ernesto/Ernestina viiakse vanglasse. Sõdurivormi riietatud Ermanno vabastab süütu neiu. Pärast mitmeid segadusi laheneb kogu olukord lõpuks kõigi asjaosaliste rahuloluks ning Ernestina ja Ermanno otsustavad abielluda.
Muusikanumbrid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ermanno, Frontino ja Rosalia tertsett „Si cela in quelle mura”
- Koor „Allegri, compagnoni”
- Gamberotto kavatiin „Mentre stavo a testa ritta”
- Gamberotto, Ermanno, Frontino ja Rosalia stretta „Se mi destina un tanto noore”
- Buralicchio kavatiin „Occhietti miei vezzosi”
- Gamberotto ja Buralicchio duett „Ah, vieni al mio seno”
- Ernestina kavatiin „Nel cuor un vuoto io proov”
- Koor „Andrem, veerem”
- Gamberotto, Ernestina, Ermanno ja Buralicchio kvartett „Ti presento a un tempo istesso”
- Gamberotto aaria „Parla, favella, e poi”
- Rosalia aaria „Quel furbarel d'Amore”
- Ermanno ja Ernestina duett „Sì, trovar potrete un altro”
- Gamberotto, Buralicchio ja Ernestina tertsett „Volgi le amabili”
- Ermanno, Frontino, Rosalia ja Ernestina kvartett „Che vedo, oh stelle!”
- Buralicchio, Gamberotto, Ermanno, Ernestina, Rosalia ja Frontino stretta kooriga „Alme infide!”
- Frontino aaria „Vedrai fra poco nascere”
- Ernestina ja Buralicchio duett „Vieni pur, a me t'accosta”
- Ermanno aaria „Sento da mille”
- Ernestina, Ermanno, Rosalia, Gamberotto ja Buralicchio kvintett kooriga „Speme soave”
- Ermanno kavatiin „D'un tenero ardore”
- Ernestina rondo kooriga „Vicina al termine”
- Buralicchio, Frontino, Gamberotto, Ermanno ja Ernestina finaali ansambel „ Scapperò, questo mi pare”
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- The New Penguin Opera Guide . London: Penguin Books. 1997
- Osborne, Charles, The Bel Canto Operas of Rossini, Donizettiand Bellini, London,
- NAXOS Opera Classics. Rossini L'equivoco stravagante CD, EU, 2002