Matilde di Shabran

Allikas: Vikipeedia

"Matilde di Shabran" (originaalis Matilde di Shabran, o sia Bellezza e Cuor di ferro - 'Matilde of Shabran ehk Ilu ja Raudsüda') on Gioachino Rossini ooper (melodramma giocoso semiseria) kahes vaatuses Jacopo Ferretti libretole François-Benoît Hoffmani kirjutatud Étienne Nicolas Méhuli "Euphrosine" (1790) libreto, Jaques Marie Boutet de Monveli draama "Mathilde de Morwel" (1799) ja Simeone Antonio Sografi libreto "Il Corradino" (1808) järgi.

Esmaesitus toimus 24. veebruaril 1821 Rooma Teatro Apollos. Esietendusele järgnes sellel osalenud Rossini austajate ja tema halvustajate, vana stiili pooldajate, vaheline tänavakaklus.

Rollide esmaesitajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Giuseppe Fusconi (Corradino)
  • Caterina Liparini (Matilde di Shabran)
  • Carlo Moncada (Raimondo Lopez)
  • Annetta Parlamagni (Edoardo)
  • Giuseppe Fioravanti (Aliprando)
  • Antonio Parlamagni (Isidoro)
  • Luigia Cruciati (Krahvinna d´Arco)
  • Antonio Ambrosi (Ginardo)
  • Gaetano Rambalidi (Egoldo ja Rodrigo)

Kuna Teatro Apollo dirigent suri enne esietendust insuldi tagajärjel, juhatas orkestrit viiulivirtuoos Niccolò Paganini.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rossini kirjutas selle ooperi Rooma teatri karnevalihooajaks 1820/21. Algne plaan oli kasutada libretoks vaid prantsuse näidendit "Mathilde de Morwel". Olles juba esimese vaatuse komponeerinud, tunnetas Rossini, et tekst on kehv ja sündmused arenevad liiga aeglaselt. Ta pöördus Jacopo Ferretti poole, kes koosta uue libreto nii, et Rossini sai kasutada juba komponeeritud muusikat. Kuna uue ooperi väljakuulutatud esietenduseni jäi vähe aega, palus Rossini appi helilooja Giovanni Pacini, kes viibis samal ajal samuti Roomas. Pacini komponeeris kolm numbrit, mille Rossini hiljem oma muusikaga asendas. Avamänguks kasutas Rossini eelmisel aastal esietendunud "Edoardo e Cristina" avamängu, mis omakorda oli kokku pandud "Ricciardo e Zoraide" ja "Ermione" avamängu motiividest. I vaatuse finaali marsi võttis Rossini oma ooperist "La donna del lago". Retsitatiivide koostamise usaldas Rossini ühele tundmatule teatri assistendile.

"Matilde di Shabran" oli Rossini 32. ooper. Rossini komponeeris "Matilde di Shabranist" kolm autentset versiooni. Rooma versioonile lisaks veel Napoli versiooni, mis esietendus 11. november 1821 ja Viini versiooni (esietendus 7. mail 1822). Oli ka muudatustega Pariisi esietendus (15. oktoobril 1821), kuid selle etenduste muudatuste tegemisel Rossini ei osalenud.

Lepingu järgi pidi Rossini saama oma töö eest 500 Rooma skuudot. Kuid pärast esietendust teravnesid Rossini ja teatri impressaario Giovanni Torlonia vahelised suhted. Lisaks segasele esietenduse edule oli selle taga ka asjaolu, et Rossini polnud kirjutanud täiesti uut muusikat. Torlonia keeldus esialgu Rossinile kokkulepitud 500 skuudot maksmast. Seejärel võttis Rossini teatrist ära ooperi partituuri ja noodid ning kirjutas avalikel üritustel silma peal hoidnud kardinal Tomasso Bernettile kirja, milles selgitas kujunenud olukorda. Kardinal sekkus ning Torlonia maksis honorari välja. Teater sai Rossinilt tellitud ooperi ettekandmist jätkata.

Pärast tormiliselt, kuid mitte just kõige meeldivamalt lõppenud Rooma esiettekannet sujus ooperi esitamine edukalt. Püsis Rooma teatri repertuaaris hooaja lõpuni ning tuli esitamisele ka Veneetsias (1821), Milanos (1821), Catanias (1824), Pratos (1830), Parmas (1831), Bolognas (1833), Torinos (1866), veelkord Veneetsias (1867) ja Bergamos (1869). Väljaspool Itaaliat esitati Lissabonis (1825), veel kord Pariisis (1829), New Yorgis (1834) ja Londonis (1854). Pärast 1892. aasta Firenze lavastust langes ooper unustusse ja ilmus Itaalias repertuaari alles 1974. aastal Genovas, mil esitati Rooma versiooni. 1981 esitati Rooma versiooni kontsertettekandena ka Pariisis. Rossini ooperifestivalil Pesaros esitati 1996., 2004. ja 2012. aastal algversiooni. Napoli versioon oli 2008 ettekandmisel Londonis. Viini versiooni võis näha ka 2019. aastal ooperifestivalil Wildbad Belcanto.

Ooper on helisalvestatud 1974., 1981., 2004., 2008., 2012. ja 2020. aastal.

Rollid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Corradino (tenor), Raudsüda
  • Mathilda di Shabran (sopran)
  • Raimondo Lopez (bass), Edoardo isa
  • Edoardo (kontraalt)
  • Aliprando (bariton), doktor
  • Isidoro (bass), poeet
  • Krahvinna d´Arco (metsosopran)
  • Ginardo (bass), tornivalvur
  • Egoldo (tenor), talupoegade juht
  • Rodrigo (tenor), valvurite pealik

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnev süžee kirjeldus põhineb Rooma algversioonil.

Tegevus toimub keskajal Hispaanias Corradino lossis ja selle ümbruses. Kuna faabula lapiti kokku nii mitmest allikast, siis jätab selle loogiline kulgemine tugevalt soovida. Ooperi süžee on keeruline ja kohati raskesti arusaadav. Meespeategelane Corradino, keda Raudsüdameks kutsutakse, on naistevihkaja. Ta kasutab drastilisi vahendeid, et kaitsta oma lossi kõigi sissetungijate eest. Tema toetajate hulka kuuluvad tornivaht Ginardo ja arst Aliprando. Nende kahe toel õnnestub poeet Isidorol lossi pääseda. Corradino on vangistanud Edoardo, oma vaenlase Raimondo Lopezi poja. Varem oli Raimondo Corradino vana võitluskaaslane. Vaatamata rangetele reeglitele lossi lubatavate inimeste valikul pääseb lossis nägus Matilde di Shabran. Naine hakkab kohe Corradinot võluma. See ei meeldi krahvinna d'Arcole, kes on ise Corradinost huvitavad. Matildel õnnestub siiski äratada Corradinos huvi enda vastu, millele lisandub ka Raudsüdame usaldus.

Oma poja vabastamiseks ründab Raimondo lossi, kuid rünnak tõrjutakse. Matilde aitab Edoardol põgeneda, nagu kõik arvavad. Selle eest mõistab Corradino ta surma. Isidoro peaks Matilde kõrgelt kaljult alla viskama, kuid ta laseb naise vabaks. Matilde kohtub Edoardoga ja selgub, et Edoardo vabastamise organiseeris krahvinna. Corradino on nüüd Matilde süütuses veendunud, palub temalt andestust ja armastust. Matilde nõustub tingimusel, et Raudsüda peab leppima ära Raimondoga. Nii ka sünnib.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised muusikalood Rooma versiooni järgi:

  • Koori, Egoldo ja Ginardo sissejuhatus kooriga „Zitti; nessun qui v'è”
  • Isidoro kavatiin „Intanto Erminia fra le ombrose piante"
  • Corradino, Isidoro, Ginardo ja Aliprando kvartett „Alma rea! Perché t'involi?”
  • Edoardo kavatiin „Piange il mio ciglio è vero"
  • Matilde ja, Aliprando duett „Di capricci, di smorfiette"
  • Krahvinna, Matilde, Aliprando, Ginardo ja Corradino kvintett „Questa è la dea? Che aria!”
  • Koor ja Aliprando kavatiin „Giove un dì fremendo in collera"
  • Isidoro, Chorus ja Ginardo tertsett „Settecento ottanta mila"
  • Raimondo kavatiin „Sarai contenta alfine, revolubil fortuna!"
  • Edoardo, Raimondo ja Corradino tertsett „Deh! serena il mesto ciglio”
  • Corradino, Matilde, Contessa, Aliprando, Isidoro ja Ginardo sekstett „È palese il tradimento"
  • Edoardo ja Matilde duett „Ei; Matilde: non morrai"
  • Corradino kavatiin „Parmi ascoltar la voce"
  • Matilde rondo kooriga „Ami alfine? E chi non ama?”

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Charles Osborne. The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini, London, 1994
  • SWR Studio Tubingen. Rossini Matilda di Shabran CD, Bologna, 1998