Friedrich Modi

Friedrich Ferdinand Modi (25. aprill 1839 Bromberg – 1901?) oli preisi päritolu Eesti arhitekt ja ehitusmeister.

Elulugu

Friedrich Ferdinand Modi oli päritolult nn päris- ehk riigisakslane, sündinud mitte kohalikus baltisaksa peres, vaid Saksamaal Brombergis (tänapäeva Poolas). 1862. aastal asus ta Venemaale.^[1] Noorena elas ta Rapla kihelkonnas, hiljem siirdus ta Rakverre, kus rajas oma ettevõtte, milles valmisid arvukad linnamajade ja mõisate projektid.

Selle aja praktika kohaselt Modi nii projekteeris hooned kui ka juhatas ise nende ehitustöid.^[2] Modi tegutses Eestis ametlikult ehitusmeistri-ehitusjuhina, kes vastava eksami sooritamise järel oli saanud projekteerimisõiguse. Rakveres jõudis ta mõnda aega täita Viru kreisi- ja Rakvere linnaarhitekti kohuseid^[3].

Looming

Modi projekteeritud ja (ümber)ehitatud mõisahäärbereid on Illukal, Imastus, Ulvil, Vihulas, Essus, Kohalas, Pudiveres ja mujalgi.^[2]

Jäneda mõisa ehitati Modi juhtimisel mõisasüdamest Piibe maanteele suunduva tee äärde kõrge telliskorstnaga kahekorruseline Jäneda mõisa viinavabrik^[4] (1888–1890). Viinavabriku seob teiste majandushoonetega tervikansambliks ühtne kujunduslaad, mis põhineb lõhutud raudkivi ja punase tellise dekoratiivsel kasutusel.^[5] Ka Vääna mõisa viinavabrik^[6] Harjumaal on Modi tehtud.^[2]

Modi on tegev olnud ka mõne kiriku rekonstrueerimise või taastamise juures. 1875. aastal ehitati Jõhvi Mihkli kiriku uusgooti stiilis torn.^[2] 1878. aastal tehti Jõelähtme Maarja kirikus kapitaalne ümberehitus.^[7] 1885–1886 rekonstrueeriti Modi juhtimisel Simuna kirik.^[2] Hulk aastaid pärast Modi kadumist hävis 1910. aastal tulekahjus Jõelähtme kiriku torn ja katus. Uue raskepärase pseudogooti stiilis läänetorni projekt pärines taas Modilt.^[7].

Kuni Modi tulekuni Rakverre 1874. aastal oli kreisilinnas enamik väiksemaid maju ehitatud ilma igasuguse projektita, vaid mõni suurem kivihoone valmis Tallinna arhitektide ja ehitusmeistrite toel. Tolle aja Rakvere südalinna linnatänavad olid äärestatud ilmetute madalate puumajadega. Modi tegevus 27 aasta jooksul linnaarhitekt-ehitusmeistrina muutis tublisti Rakvere tänavapilti.^[2]

1876. aastal ehitati Piibe maanteele üle Jägala jõe Modi projekti järgi kolmeavaline raudkivivoodriga Soodla kivivõlvsild.^[8]

1879. aastal koostas Modi Kuusalu kiriku ümberehitusprojekti.^[9]

1884. aastal võttis Modi Vene kodakondsuse.^[10]

1889. aastal projekteeris ta Rakvere kesklinna telliskivihoone (tänapäeval on selles pubi Berliini Trahter, Lai tänav 15), millega algas Rakveres Modi projekteeritud ja ehitatud telliskivihoonete aeg. Selline Põhja-Saksa telliskivigootika levis tollal ka teistes Eesti linnades.^[2]

Modi viimaseks tööks nii Rakveres kui ka üldse jäi Kolmainu pastoraadihoone Pikk tn 19. Seda hakati ehitama 1900. aasta augustis.

1901. aasta sügisel kadus Modi jäljetult.^[2]