Südalinn (Rakvere)
Südalinn on Rakvere linnaosa. Rakvere Südalinna linnaosa piirneb läänes Spordi ja C. R. Jakobsoni tänavaga, põhjas Tallinna tänavaga, idas Võidu tänavaga, lõunas Tuleviku ja Lydia Koidula tänavaga.
Linnaosa vanem on Toomas Lumi.[1]
[muuda | muuda lähteteksti]
Südalinna asumis asuvad Lai, Laada, Ferdinand Gustav Adoffi ja Eduard Vilde tänav; osaliselt Posti, Lydia Koidula, Veski, Rohuaia ja Saue tänav. Aadressil Turu plats 1 asub Turu plats.
Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Linnaosas asuvad ärihooned, Rakvere turuhoone, Rimi Baltic kauplus, Kroonikeskus, endine Eesti Panga Rakvere osakonna hoone, toitlustusasutused, kauplused, pangakontorid, polikliinik, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu hoone, Rakvere kohtuhoone, Rakvere bussijaam, Rakvere tervisekeskuse hoone, OG Elektra AS Turukaubamaja, endine kino Ilo hoone, samuti 4-5-korruselised korterelamud.
Südalinnas vahelduvad tänapäevased hooned ajalooliste hoonetega. Turu plats sai modernse ilme 2004. aastal. Turu platsi ääres asub Eesti Panga Rakvere osakonna hoone (Lai tänav 20), mis ehitati aastatel 1932–1933, selle projekteeris ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff. Ferdinand Gustav Adoffi projekteeritud on mitmed 1920.–1930. aastatel Rakveres ehitatud hooned. Keskväljaku servas on punastest tellistest kahekorruseline maja – Matsoni äri. Juhan Matson oli kunagine kaupmees ja ehitas selle maja 1905. aastal. Teises vanas telliskivihoones tegutseb Berliini Trahter. Samal kohal tegutses söögi- ja joogikoht juba 19. sajandi lõpus. Siis oli tavaline panna trahteritele mingi kauge paiga nimi. 1928. aastal valmis Ferdinand Gustav Adoffi projekteeritud Rakvere turuhoone, mis ehitati 1926–1928. Turuhoonest põhja pool asus turg ja lõuna pool laadaplats. Tänapäeval paiknevad turuhoone majas erinevad kauplused ja bürood.
Keskväljaku ümber on koondunud Kroonikeskus, Rakvere turuhoone, endine kaubamaja Tsentrum, Berliini Trahter, pangahoone. Laada tänaval asub Eesti Metodisti Kiriku EMK Rakvere koguduse väike puukirik. Tallinna ja Laada tänava nurgal asub park purskkaevuga. Aadressil Laada 17 asuv puithoone oli 1944. aastast Rakvere linna aukodaniku Arvo Pärdi lapse- ja koolipõlvekodu.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lai tänav oli algselt Rakvere mõisa karjatee, linnatänavaks kujunes see alles 19. sajandil. Posti tänav kuulub samuti Rakvere vanimate tänavate hulka. Sama nime kandis ta juba 19. sajandil, kui Laia tänava ja Posti tänava nurgal tegutses Tallinna–Peterburi postimaantee Rakvere hobupostijaam.[3]
Rakvere südalinn hakkas välja kujunema 19. sajandi viimastel kümnenditel, kui linna peatänavaks sai Rakvere raudteejaama poole kulgev Peterburi tänav (praegu Tallinna tänav) ja turuplats viidi Pikalt tänavalt kiriku juurest 1906. aastal praeguse Turu platsi kohale. Turuplats kujunes linna keskseks väljakuks, seal toimusid lisaks laatadele tuletõrje- ja sõjaväeparaadid, rahvakoosolekud, kontserdid. 1920.–1930. aastatel eraldati turuplatsist lõuna pool täiendavad ehitusalad, sest omandati maaseadusega ühenduses kirikumõisa maad 1919. aastal.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Südalinn võlub vaheldusrikkusega". Virumaa Teataja, nr. 148. 2. august 2014. Vaadatud 14.09.2017.
- ↑ "KESKVÄLJAK – südalinna süda". Virumaa Teataja, nr. 148. 2. august 2014. Vaadatud 14.09.2017.
- ↑ Odette Kirss. "Rakvere ajalugu", Tallinn, Kirjastus Tänapäev, 2003.
- ↑ O. Kirss (2007). Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 107.
Kondivalu | Kukeküla | Kurikaküla | Lennuvälja | Lepiku | Lilleküla | Linnuriik | Moonaküla | Mõisavälja | Paemurru | Palermo | Roodevälja | Seminari | Südalinn | Taaravainu | Tammiku | Vallimäe | Vanalinn | Õpetaja Heinamaa