Soodla kivisild

Soodla sild ehk Soodla kivisild on maanteesild Jägala–Käravete maanteel üle Jägala jõe.

Soodla sild, arhitektuuriliselt ja ehitustehniliselt silmapaistev^[1] ehitis, asub Harjumaal Anija vallas. Kolmesildeline kivist võlvsild ehitati 1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul^[2] Piibe maanteele üle Jägala jõe. Silla võlvavad on 8,5 m laiad.^[1] Silla muudab ainulaadseks asjaolu, et see on üks väheseid üleni raudkivivoodriga võlvsildu.^[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne kivisilda[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasajast tuntud koolmekohal Jägala jõel on kivisillale eelnenud mitmed varasemad sillad. Põhjasõja algul, 1700. aastal, peeti Soodla silda Põhja-Eesti strateegilselt üheks tähtsamaks sillaks. On teada, et kui 1701. aastal jääminek purustas silla, kohustas Tallinna asehaldur Matthias von Porten tagamaks Rootsi vägede tõrgeteta liikumist üle jõe, ümbruskonna mõisaid rajama silla asemele praami. Arvatavasti mõne aja pärast asendati praam puitsillaga, mis püsis kuni kivisilla rajamiseni.^[2]

Kivisild[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastast pärinevate teadete järgi pandi ehituse ajal silla alustugede alla kividega täidetud puust kastid (kärgkastid). Silla välimised küljed ja võlvialused laoti neljakandiliselt tahutud suurtest raudkividest.^[2]

Silda on korduvalt remonditud. 1918. ja 1929. aastal tehti suuremaid parandustöid.^[1] 1941. aasta Suvesõjas sai sild osaliselt kannatada: purustati üks võlv ja osaliselt kaldasammas, kuid sild taastati ajutiselt veel samal aastal^[3]^[1]. Põhjalikumad taastustööd tehti 1947. aastal Sojuzdorprojekti projekti järgi. Silla läbilaskevõime suurendamiseks laiendati kivirinnatiste arvel sõiduteed. Ka ehitati jalakäijatele konsoolsed raudbetoonkõnniteed^[1].

Silla tehnilised andmed enne renoveerimist 2012. aastal: silla pikkus 53 m, sõidutee laius 7,9 m.^[4]

Kivisilla renoveerimine 2012[muuda | muuda lähteteksti]

Soodla silla renoveerimisprojekti koostas 2011. aastal Stricto Project OÜ.^[5] Projekti autor on Taavi Kolts. Kivisilla silla remondi eesmärk oli olemasoleva silla kandevõime suurendamine, sõiduala laiendamine ja silla konstruktsioonide remontimine, et tagada rajatise pikem ekspluatatsiooniaeg.^[6] Seejuures tuli säilitada kivisilla välisilme^[7].

Uus tehniline lahendus seisnes järgmises: silla sõidutee elemendid eemaldati ning olemasolevatesse jõe- ja kaldasammastesse puuriti RD-mikrovaiad (mikrovaiad erinevad tavalistest vaiadest läbimõõdult, jäädes alla 300 mm) – 170 mm läbimõõduga terastoruvaiad, kokku 18 vaia pikkusega 7,5 m^[8]. Vaiasid jätkati keevituse teel^[9]. Pärast paigaldamist vaiade õõnsused betoneeriti^[9]. Selliste vaiade projektikohane kandevõime on 1200 kN. Vaiatööd tegi alltöövõtukorras OÜ Mikrovai^[10]. Edasi jätkas peatöövõtja TREV-2 Ehituse OÜ^[8]: vaiapeadele betoneeriti raudbetoonist riiglid (silla pikiteljega põiki asetsevad kandurid) ja seejärel valati 11,2 m^[8] lai 600 m² pindalaga^[8] monoliitsest raudbetoonist sillatekk, mis jäi kandma juba riiglitele. Pärast renoveerimistöid võlvid enam kandetarindi rolli ei oma^[7]. Võlvide raudkivivooder puhastati ja vuugid täideti uuesti (kivimüüritise renoveerimise maht ~450 m²^[8]).