Ulvi mõis
Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal[1].
Mõisat mainiti esimest korda 1498[1]. 1551 sai mõisa omanikuks Heinrich Wulff[1]. Wulffide perekonna järgi sai mõis ka nime[1].
1627. aastal läks Ulvi mõis Reinhold Thuwele (Taube) tütre Elisabet Wrangelli, Elistvere mõisa omaniku Hermann Wrangelli lese valdusse. 1641. aastal oli omanik tema tütre Elisabeth Magdalena von Wrangelli mees Jürgen von Uexkülli.
1695. aasta pärandijagamislepinguga sai Ulvi mõisa omanikuks Jürgen von Uexkülli pojapoeg Jacob Johann von Uexküll-Meyendorff. 1723. aastal müüdi mõis Otto Wilhelm Harpele, kes müüs selle 1739. aastal parun Hans Reinhold von Meyendorffile. 1762. aastal sai Ulvi mõisa omanikuks Johann Wilhelm von Bielsky. 1764. aastal ostis mõisa Alexander Clapier de Colongue, kelle perekonna valduses oli mõis kuni 1809. aastani.
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Alexander Rudolf Otto Heinrich von Winkler[1].
Mõisa peahoones asus Rägavere valla Rägavere vallavalitsus[1].
Peale Rägavere valla liitumist Vinni vallaga asuvad Ulvi mõisahoones klubi, raamatukogu ja noortetuba.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ulvi mõis |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ulvi mõis - 1327 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- Ulvi mõis (Viru-Nigula khk), Kinnistute register
Kirik: Viru-Nigula
Mõisad: Aarla mõis | Andja mõis | Aseri mõis | Haansalu mõis | Hurtja mõis | Kabala mõis | Kalvi mõis | Koogu mõis | Kunda mõis | Lontova mõis | Maasika mõis | Malla mõis | Nugeri mõis | Ojaküla mõis | Oru mõis | Pada mõis | Pärna mõis | Päsula mõis | Rannamõisa mõis | Raudna mõis | Rihula mõis | Salumä mõis | Samma mõis | Satsu mõis | Sonda mõis | Tüükri mõis | Ulvi mõis | Unukse mõis | Uue-Varudi mõis | Vana-Varudi mõis | Varudi mõis | Vasta mõis | Viru-Nigula kirikumõis