John von Neumann

Allikas: Vikipeedia
John von Neumann

John von Neumann (ungari Neumann János Lajos; 28. detsember 19038. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.

Ta on andnud olulise panuse paljudes valdkondades, sealhulgas matemaatikas, funktsionaalanalüüsis, füüsikas, majandusteaduses, arvutustehnikas ja statistikas. Ta oli teerajajaks operaatorteooriale kvantfüüsikas ja funktsionaalanalüüsile. Lisaks oli ta üheks põhiliikmeks Manhattani projektis. Von Neumanni matemaatiline analüüs isereplitseerumise struktuurist eelnes DNA struktuuri avastusele.

John von Neumann andis riiklikule teadusteakadeemiale lühikese nimekirja faktidest oma elu kohta. Selles nimekirjas ütles ta, et tema jaoks tähtsaimad tööd on kvantfüüsikast, mille kallal ta töötas Göttingenis 1926. aastal ning seejärel Berliinis aastatel 1927–1929. Koos füüsikateoreetik Edward Telleri ja matemaatik Stanislaw Ulamiga töötas von Neumann välja olulised sammud tuumafüüsikas, mis on seotud termotuumareaktsioonidega ja vesinikpommiga.

Von Neumann kirjutas oma elu jooksul 150 avaldatud tööd, 60 neist matemaatikast, 20 füüsikast ja 60 matemaatika rakendustest. Tema viimaseks tööks oli lõpetamata käsikiri, mille ta enne surma kirjutas haiglas. See annab selgeid vihjeid sellest, millised teemad teda surma ajal paelusid.[1]

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Von Neumann oli abielus kaks korda. Ta abiellus Mariette Kövesiga 1930. aastal, veidi enne emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Enne abielu oli ta ristitud katoliku kirikus. Neil oli üks tütar (von Neumanni ainus laps), Marina, kes on nüüdseks väljapaistev õppejõud rahvusvahelise kaubanduse ja avaliku korra alal Michigani ülikoolis. Köves ja von Neumann lahutasid 1937. aastal ning 1938. aastal abiellus von Neumann Klara Daniga, kellega ta kohtus Budapestis enne Teise maailmasõja algust.[2] Von Neumannile ei väljastatud algselt luba Ameerika Ühendriikidesse emigreerumiseks, olgugi et ta oli juba siis tunnustatud ja andekas matemaatik. Hiljem, tänu teiste teadlaste abile, sai ta loa siseneda USA-sse ja ka USA kodakondsuse. Von Neumann ennustas, et Saksamaa hakkab Euroopat üle võtma, ning nägi seega ette tagajärgi, mis hakkab juhtuma juutidega. Tänu sellele õnnestus temal ja ta perel õigeaegselt põgeneda USA-sse.[3]

Von Neumannil oli mitmesuguseid kultuurihuve. Kuuendaks eluaastaks rääkis von Neumann ladusalt ladina ja vanakreeka keelt. Kogu oma elu vältel oli tal suur kirg iidse ajaloo vastu. Hoolimata sellest, et ta oli väga halb autojuht, meeldis talle siiski autodega sõita. Sageli luges ta sõites raamatuid, mistõttu sattus ta mitmel korral vahi alla ja liiklusõnnetustesse. Kui Cuthbert Hurd ta konsultandina IBM-i tööle võttis, pidi Hurd sageli maksma von Neumanni liiklusrikkumiste tagajärjel saadud trahve. Ta uskus, et von Neumanni matemaatiline mõtlemine toimus suures osas intuitiivselt.

Von Neumann armastas süüa, juua ja pidutseda. Ta nautis juudihuumorit ning tegi sageli musti nalju, eriti oma ajal Princetonis, kus ta sageli mängis grammofoniga valjuhäälselt Saksa marssi. Sellega segas ta oma kaaskolleege, sealhulgas ka Albert Einsteini. Von Neumann tegi mõned oma parimad tööd välkkiirelt lärmakates, kaootilistes keskkondades. Talle ei meeldinud kunagi teha tööd vaikses keskkonnas, isegi kodus tegi ta tööd elutoas, kus televiisor valjuhäälselt mängis.

Hilisem elu ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal diagnoositi von Neumannil luuvähk. Von Neumanni biograaf, Norman Macrae on spekuleerinud, et vähi võis põhjustada mehe viibimine tuumarelvade testimise lähedal. Tema emal, Margaret von Neumannil diagnoositi vähk 1956. aastal ning ta suri kaks nädalat pärast diagnoosi saamist. John suri 18 kuud pärast diagnoosi saamist. Sel perioodil naasis von Neumann katoliku usu juurde. Oma surivoodil etles John sõna-sõnalt esimesed read Goethe "Faustist", lõbustades sellega oma venda. Von Neumann suri poolteist aastat pärast diagnoosi saamist Walter Reedi armee meditsiinikeskuses Washingtonis. Need kuud veetis ta sõjalise julgeoleku kaalutlustel valve all, et ta tugevate ravimite tõttu ei avaldaks riigisaladusi. Ta maeti Princetoni kalmistule, New Jerseys.[4]

Auavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • John von Neumann valiti 1938. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
  • John von Neumanni nimeline teooria auhind antakse iga-aastaselt indiviidile või grupile, kes on teinud suuri ja püsivaid panuseid juhtimisteadustes.
  • John von Neumanni nimelise IEEE medaliga premeeritakse iga-aastaselt teadlasi silmapaistvate saavutuste eest arvutiteadustes.
  • Üks kuul olevatest kraatritest on nimetatud von Neumanni järgi.
  • John von Neumanni keskus Plainsboros, New Jerseys on nimetatud tema auks.
  • 1956. aasta 15. veebruaril andis president Dwight D. Eisenhower von Neumannile presidendi vabadusmedali (Presidential Medal of Freedom).
  • 4. mail 2005. aastal andis USA postiteenistus välja Ameerika Ühendriikide teadlaste mälestuseks pühendatud postmargid. Nende teadlaste hulka kuulusid John von Neumann, Barbara McClintock, Josiah Willard Gibbs ja Richard Feynman.
  • Rajk László Kolledžis antava John von Neumanni nimelise auhinnaga hakati alates 1995. aastast tunnustama õppejõude, kes on andnud silmapaistva panuse sotsiaaltäppisteaduste alal ning seeläbi on oma tööga mõjutanud ka kaaskolleegide arengut ja mõtlemist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "J. von Neumann".
  2. S.Bochner. "Biograafiline memuaar".
  3. Nathan Myhrvold. "John von Neumann".
  4. "Surm". Kasutatud 03.01.2016.