Manne Siegbahn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: välislink parandatud
PResümee puudub
 
2. rida: 2. rida:
'''Karl Manne Georg Siegbahn''' ([[3. detsember]] [[1886]] [[Örebro]] – [[26. september]] [[1978]] [[Ängelholm]]) oli [[rootslased|rootsi]] [[füüsik]].<ref name="nobel">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1924/siegbahn.html Manne Siegbahn Nobeli auhinna lehel]</ref>
'''Karl Manne Georg Siegbahn''' ([[3. detsember]] [[1886]] [[Örebro]] – [[26. september]] [[1978]] [[Ängelholm]]) oli [[rootslased|rootsi]] [[füüsik]].<ref name="nobel">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1924/siegbahn.html Manne Siegbahn Nobeli auhinna lehel]</ref>


Aastal [[1924]] sai ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] uurimuste ja avastuste eest [[röntgenspektroskoopia]] vallas.<ref name="nobel" />
[[1924]]. aastal sai ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] uurimuste ja avastuste eest [[röntgenspektroskoopia]] vallas.<ref name="nobel" />


Manne Siegbahn sai [[1911]]. aastal doktorikraadi [[Lundi ülikool]]ist; tema väitekiri käsitles magnetvälja mõõtmisi. Aastal [[1920]] sai temast Lundi ülikooli professor, enne seda oli ta tervise tõttu eemale jäänud eelkäija [[Johannes Rydberg]]i kohusetäitja.
Manne Siegbahn sai [[1911]]. aastal doktorikraadi [[Lundi ülikool]]ist; tema väitekiri käsitles magnetvälja mõõtmisi. [[1920]]. aastal sai temast Lundi ülikooli professor, enne seda oli ta tervise tõttu eemale jäänud eelkäija [[Johannes Rydberg]]i kohusetäitja.


Aastal [[1923]] siirdus Siegbahn professoriks [[Uppsala ülikool]]i, kus jätkas röntgenspektroskoopia alaseid uuringuid. Ta töötas muu hulgas välja aparatuuri [[Röntgenikiirgus|röntgenikiirguse]] [[lainepikkus]]e ülitäpseks mõõtmiseks ning lõi süsteemi [[spektrijoon]]te märkimiseks.
[[1923]]. aastal siirdus Siegbahn professoriks [[Uppsala ülikool]]i, kus jätkas röntgenspektroskoopiauuringuid. Ta töötas muu hulgas välja aparatuuri [[Röntgenikiirgus|röntgenikiirguse]] [[lainepikkus]]e ülitäpseks mõõtmiseks ning lõi süsteemi [[spektrijoon]]te märkimiseks.


Aastal [[1937]] sai Siegbahn Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] [[Nobeli Instituut|Nobeli Instituudi]] füüsikaosakonna direktoriks.
[[1937]]. aastal sai Siegbahn Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] [[Nobeli Instituut|Nobeli Instituudi]] füüsikaosakonna direktoriks.


Aastal [[1944]] patenteeris ta [[Siegbahni pump|Siegbahni pumba]].
[[1944]]. aastal patenteeris ta [[Siegbahni pump|Siegbahni pumba]].


==Tunnustus==
==Tunnustus==
*1916 – valiti [[Kuninglik Füsiograafiaselts Lundis| Kuningliku Füsiograafiaseltsi Lundis]] liikmeks
*1916 – valiti[[Kuninglik Füsiograafiaselts Lundis| Kuningliku Füsiograafiaseltsi Lundis]] liikmeks
*1922 – valiti Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks
*1922 – valiti Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks
*1934 – [[Hughesi medal]]
*1934 – [[Hughesi medal]]
*1940 – [[Rumfordi medal]]
*1940 – [[Rumfordi medal]]
*1954 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
*1954 – valiti[[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks


==Isiklikku==
==Isiklikku==
Manne Siegbahn abiellus [[1914]]. aastal Karin Högbomiga. Neil sündis kaks poega: [[diplomaat]] ja [[poliitik]] [[Bo Siegbahn]] ja füüsik [[Kai Siegbahn]], kes sai [[1981]]. aastal Nobeli füüsikaauhinna.
Manne Siegbahn abiellus [[1914]]. aastal Karin Högbomiga. Neil sündis kaks poega: [[Bo Siegbahn]], kellest sai [[diplomaat]] ja [[poliitik]], ning [[Kai Siegbahn]], kellest sai [[1981]]. aastal Nobeli auhinna saanud füüsik.


==Viited==
==Viited==

Viimane redaktsioon: 14. august 2021, kell 17:32

Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro26. september 1978 Ängelholm) oli rootsi füüsik.[1]

1924. aastal sai ta Nobeli füüsikaauhinna uurimuste ja avastuste eest röntgenspektroskoopia vallas.[1]

Manne Siegbahn sai 1911. aastal doktorikraadi Lundi ülikoolist; tema väitekiri käsitles magnetvälja mõõtmisi. 1920. aastal sai temast Lundi ülikooli professor, enne seda oli ta tervise tõttu eemale jäänud eelkäija Johannes Rydbergi kohusetäitja.

1923. aastal siirdus Siegbahn professoriks Uppsala ülikooli, kus jätkas röntgenspektroskoopiauuringuid. Ta töötas muu hulgas välja aparatuuri röntgenikiirguse lainepikkuse ülitäpseks mõõtmiseks ning lõi süsteemi spektrijoonte märkimiseks.

1937. aastal sai Siegbahn Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia Nobeli Instituudi füüsikaosakonna direktoriks.

1944. aastal patenteeris ta Siegbahni pumba.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Manne Siegbahn abiellus 1914. aastal Karin Högbomiga. Neil sündis kaks poega: Bo Siegbahn, kellest sai diplomaat ja poliitik, ning Kai Siegbahn, kellest sai 1981. aastal Nobeli auhinna saanud füüsik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]